Tartu vapp on Tartu maakonnas asuva Eesti linna Tartu vapp.

Vapp on kinnitatud 20. mail 1992.

Praegune vapi kujutis ning punavalge lipp kinnitati linna ametlikeks sümboliteks 1928. aastal.

Punasel kilbil on hõbedane, korrapärastest kividest laotud, sakmetega linnamüür väravaga ja kahe torniga mõlemas otsas. Tornide alakorrusel on kaarjad hõbedased nišid. Tornide ülakorrusel on neliksiiruse motiivid sõõrides. Teise korruse lõpetab sakmeline serv. Tornide kooniliste kivikatuste tippudes on kuldsed ristid. Tornide vahelises müüris asuvas kaarjas, ülestõstetud langevõrega väravaavas on punasel taustal hõbedane kuueharuline täht ja selle all otstest seina kinnitatud kett. Tornide vahel, müüri kohal hõljuvad ristatutena hõbedane võti vasakult alt paremale üles, keelega ülespoole ja seda kattev kuldse käepidemega hõbedane mõõk paremalt alt vasakule üles.

1940. aastal koostatud Vabariigi Presidendi otsuse kavas on vapi kirjeldus järgmine: Tartu linna vapiks on kilbi punasel väljal hõbedane, sakmetega lossi kivisein lahtise värava ja kahe torniga. Kummagi torni koonusekujulisel katuseharjal on kreekakujuline kuldne rist. Väravas asetseb mustavärviline langevõre, selle all kuueharaline hõbedane täht; tähe all, otsadest seina kinnitatud, mustavärviline ahel. Tornide vahel värava kohal põikasendis kaheterane, sirge, hõbedane mõõk kuldse käepidemega vasakul all ja ristipandult hõbedase võtmega, mille keel pööratud ülespoole.

Võti ja mõõk värava kohal on Tartu piiskopkonna ja linna kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid.

Ajaloolase Malle Salupere andmeil on Tartu vapil kujutatud kaubalinna avatud väravat, mis esineb kõigi nende hansalinnade vappidel, kelle kaitsepühakuteks on Peetrus ja Paulus. Ekslik on aga levinud tõlgendus, mille järgi vapp kujutab Tartu toomkiriku torne. Samuti ei ole Tartu vappi annetanud Poola kuningas Stefan Batory, kes andis Tartule lipu.^[1]

"See vapp on pärit kolmeteistkümnendast sajandist, linna pitsatist,“ sosistas Luule, kelles tärkas vahel ajaloolane. „Võti avab linnaväravad rahutoojatele, mõõk suleb tee vaenuvägedele.“^[2]

"Kunstiliselt veelgi väljapaistvam on aga kolmas pitsat, mille pitserid leidub real ürikuil a. 1347-1389. Üldjoontes sarnaneb see eelmisega, uue üksikasjana on tulnud aga juurde kuuetipuline täht väravas, langevõre ja tõkkeahela vahel. Seda tähte on püütud tõlgitseda Püha Maarja atribuudina, kuid teiselt poolt on arvatud, et see on paigutatud sinna ainult väravatühiku täiteks ja pitsatipildi kergema eristamise võimaldamiseks sarnastest, näiteks Riia omast. Nii on ju umbes samal ajal (vist a. 1347) Riias võetud tarvitusele uue pitsati pildis väravasse paigutatud lõvi pea. Tõenäoliselt on mõlemad pitsatid lõiganud üks ja sama isik."^[3]

• Tartu lipp
• Tartu logo
• Tartu maakond

• Erik Tender "Tartu linna pitsatist, vapist ja lipust" Tartu, 1936.

• Tartu linna sümboolika linna kodulehel