Linnaosa nime vaatamiseks kliki vastaval alal.

Tartus on 18 linnaosa ja üks maaline piirkond, endine Tähtvere vald, mis liitus Tartu linnaga 2017. aastal toimunud haldusreformi tagajärjel^[1]:

• Annelinn
• Ihaste
• Jaamamõisa
• Karlova
• Kesklinn
• Kvissentali
• Maarjamõisa
• Raadi-Kruusamäe
• Ropka
• Ropka tööstusrajoon
• Ränilinn
• Supilinn
• Tammelinn
• Tähtvere
• Vaksali
• Variku
• Veeriku
• Ülejõe

Tänapäevastest Tartu linnaosadest ei asu ükski mõlemal pool Emajõge. Elanike arvult väikseim linnaosa on Maarjamõisa, kus on suur ülikooli- ja meditsiinilinnak, kuid vähe elumaju, suurim aga Annelinn, kus domineerivad suured kortermajad ning on elanike arvuga võrreldes suhteliselt vähe töökohti.

Tartu jaotamine linnajagudeks sai alguse pärast 1775. aasta tulekahju, milles hävis suurem osa linna puumajadest. Seejärel jagati ülesehitatav linn kolmeks linnajaoks: I linnajagu hõlmas ajaloolist vanalinna ja tulevast Supilinna, II linnajagu nüüdset kesklinna, Riiamäe asumit ja tulevast Karlovat, III linnajagu Emajõe vasakkaldale jäävat nüüdset Ülejõed. ^[2]

Tartu linnaosad ja asumid

Annelinn (Ees-Annelinn · Kesk-Annelinn · Taga-Annelinn) · Ihaste (Uus-Ihaste · Vana-Ihaste) · Jaamamõisa · Karlova (All-Karlova · Ees-Karlova · Taga-Karlova) · Kesklinn (Riiamäe · Sadama · Toometaguse · Uueturu · Vanalinn) · Kvissentali · Maarjamõisa · Raadi-Kruusamäe (Kruusamäe · Raadi) · Ropka (Jalaka · Ropkamõisa) · Ropka tööstusrajoon · Ränilinn · Supilinn · Tammelinn (Uus-Tammelinn · Vana-Tammelinn) · Tähtvere · Vaksali (Kastani-Filosoofi · Vaksali) · Variku · Veeriku (Veeriku · Veeriku tööstusrajoon) · Ülejõe (Ujula · Ülejõe)