Tartu Vangla on vangla Justiitsministeeriumi haldusalas, asub Tartu äärelinnas – Ropka tööstusrajoonis.

Arhitektuur

Hoone arhitektuurse ja sisekujundusprojekti autor on Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus, projekteerija EstKONSULT ning hoone ehitas peatöövõtjana Skanska EMV.

Vangla kogumaksumus oli 423 miljonit krooni (27,1 miljonit eurot), millest ehitusmaksumus oli 365,8 miljonit.[viide?] Tartu Vangla ehitamise finantseerimiseks sõlmis Eesti Vabariik Põhjamaade Investeerimispangaga 13 miljoni eurose laenulepingu.[1]

Tartu Vangla hoone nimetati 2002. aasta betoonehitiseks. Tunnustamise põhjustena toodi välja järgmist:

  • terviklik hoonetekompleks koos kiriku, sportimisvõimaluste ja muude selliste osadega;
  • betoonkonstruktsioonidega oli saavutatud ökonoomne, kuid samas vastupidav ja kestev lahendus;
  • kompleks on nii visuaalselt kui ka ruumiliselt hästi lahendatud;
  • kokku kasutati betoonkonstruktsioone ligi 20 000 kuupmeetrit;
  • tellija oli ehituslahendustega väga rahul.

Üldpinda on vanglas 23 000 m2, mille moodustavad

  • administratiivhoone,
  • vastuvõturuumid,
  • puhke- ja spordiruumid,
  • õppeklassid,
  • tootmispinnad metalli-, puu- ja tekstiilitööks,
  • ruumid usutalituste korraldamiseks,
  • abiruumid.

Ajalugu

Algtõuke sai Tartu vangla projekteerimine sellest, et Amnesty International inspekteeris Patarei vanglat ja tuli järeldusele, et see ei vasta mitte mingitele tänapäevastele kriteeriumidele.[2]

Tartu Vangla valitsusasutusena moodustati justiitsministri määruse alusel 13. detsembril 2000. [3]

Tartu Vangla hakkas kinnipeetavaid vastu võtma 16. oktoobril 2002, sellest algas ka Eesti vanglasüsteemi üleminek laagersüsteemilt kambersüsteemile.

Vangla pidulik avamistseremoonia toimus 15. novembril 2002.[4]

2007. aastal esitas Eesti justiitsministeerium Tartu Linnavalitsusele taotluse rajada Tartu Vangla juurde avavangla osakond[5]. Tartu Linnavolikogu otsusega 2008. aastast algatati detailplaneering, mis 2010. aastal pole veel lõplikku kinnitamist leidnud.[6]

1. juulist 2024 vähendatakse Tartu vanglas kohti poole võrra viies mitusada vangi üle Tallinna vanglasse. Kuna vangide arv on Eestis vähenenud ja Tartu vangla on Eesti kolmest vanglast kõige vanem, siis muudetakse see piirkondlikuks vanglaks, kuhu jääb esialgu alles 400 vangi. Kokku on aga 2024. aasta jaanuari seisuga Eestis 1827 vangi.[7]

Vangla direktorid

  • 2001 - 2006 Andrus Kõre
  • 2006 - 2007  Toomas Malva
  • 2007 - 2012 Kalev Ilves
  • 2012   Rait Kivimets
  • 2013 - 2017 Raini Jõks
  • 2018 - 2020 Raini Jõks
  • 2020 - 2021  Raul Kadaste
  • 2021 - 2024 Edvard Remsel
  • 2024 - ... Kalle Meho

Pildid

Viited

  1. ↑ "Laenuleping Eesti Vabariigi ja Põhjamaade Investeerimispanga vahel". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. oktoober 2007. Vaadatud 30. juunil 2022.
  2. ↑ M. Raski sõnavõtt. IX Riigikogu stenogramm
  3. ↑ "Tartu Vangla moodustamine ja põhimäärus–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 14. novembril 2024.
  4. ↑ "Eesti muuseumide veebivärav - Tartu vangla pidulik avamine '02, vangla direktor Andrus Kõr..." www.muis.ee. Vaadatud 14. novembril 2024.
  5. ↑ "Justiitsministeerium plaanib rajada Tartu Vanglasse avavangla osakonna". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. jaanuar 2008. Vaadatud 6. veebruaril 2010.
  6. ↑ "Otsus nr. 419". info.raad.tartu.ee.
  7. ↑ "Tartu vanglast kaovad pooled vanglakohad, töö kaotab 90 inimest" ERR, 17. jaanuar 2024

Välislingid

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Vangla
No tags for this post.