Aja viide. Aja lugu.

See artikkel räägib Eesti erusõjaväelasest ja poliitikust; eesti mereteadlase kohta vaata artiklit Tarmo Kõuts (mereteadlane).

Tarmo Kõuts (sündinud 27. novembril 1953 Sandla külas, Pihtla vallas Saaremaal) on Eesti meremees, mereväelane ja poliitik.

Ta oli aastatel 1993–2000 Piirivalveameti peadirektor ja 2000–2006 Eesti kaitseväe juhataja. Seejärel oli ta XI Riigikogu liige.

Haridus

Kõuts on lõpetanud Tallinna Riikliku Merekooli ja Kaliningradi Tehnilise Instituudi.

Meremehena

Aastatel 1973–1990 sõitis ta Eesti Merelaevanduse laevadel merd, pidades ameteid madrusest juhenduskaptenini. Aastatel 1990–1993 oli Tarmo Kõuts Tallinna Merekooli ülem ja Eesti Merehariduskeskuse rektor.

Teenistuskäik riigiametniku ja sõjaväelasena

Tarmo Kõuts oli aastatel 1993–2000 Piirivalveameti peadirektor.

Kaitseväe juhatajana

21. septembril 2000 sai Tarmo Kõutsist kaitseväe juhataja. President ülendas ta 2002. aastal viitseadmiraliks. Kõuts vabastati 14. novembril 2006 kaitseväe juhataja ametist seoses tema sooviga astuda Isamaa ja Res Publica Liitu ning kandideerida 2007. aasta Riigikogu valimistel.

Kõutsi teeneteks kaitseväe juhatajana on julgeolekuekspert ja riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali pidanud Eesti viimist NATO-sse, kaitseväe ohvitseride karjäärimudeli kujundamist ning ajateenistuse ja reservarmee säilitamist siseriiklikust ja väljaspoolsest survest hoolimata.^[1]

Poliitiline karjäär

Tema vabastamist Kaitseväe juhataja kohalt toetas Riigikogus 69 saadikut ja vastu oli üks (Jaak Allik). Ta kandideeris 2007. aasta Riigikogu valimistel Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas ning pääses Riigikokku.

Kõuts valiti 1. novembril 2007. aastal Isamaa ja Res Publica Liidu Saaremaa piirkonna juhatuse esimeheks.

Ta on olnud aastatel 2001–2004 Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige, 2001–2002 Eesti Sõudeliidu president ja 2002–2012 Eesti Laskurliidu president.

2007–2011 oli Kõuts Riigikogu liige ja 2011–2021 OÜ Maritime Security Consulting juhatuse liige.

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 4 (Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa) 288 häält ning ei osutunud valituks.

Tunnustus

Eesti teenetemärgid
	Riigivapi II klassi teenetemärk	2. veebruar 2005
	Kotkaristi II klassi teenetemärk	9. veebruar 1998
	Kaitseliidu Valgeristi I klassi teenetemärk	2006
	Kaitseliidu Valgeristi III klass
	Kaitseministeeriumi teeneterist
	Kaitseväe teenetemärk (kaitsealaste teenete eest)	23. veebruar 1998
	Mälestusmedal "10 aastat taastatud kaitseväge"
	Mälestusrist "Löögirühm Admiral Pitka"
	Piirivalve I klassi teeneterist	27. oktoober 1997
	Päästeameti Kuldrist
	Politsei teeneteristi II klass	2006
	"10 aastat taastatud piirivalvet" I klass
	Naiskodukaitse Liiliaristi Teenetemärgi IV klass
	Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist	6. mai 2004
	Jüriöö Suurtäht	2007
Välismaised teenetemärgid
	Soome Lõvi Rüütelkonna suurrist	2006 (Soome)
	Viestursi I klassi orden	2005 (Läti)
	Suurvürst Gediminase ordeni komandöri suurrist	30. september 2004 (Leedu)
	Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist	20. aprill 2004 (Itaalia)
	Portugali Vabariigi Prints Dom Henrique ordeni suurrist	29. mai 2003 (Portugal)
	Marylandi osariigi teenetemärk	(Ameerika ühendriigid)
	Leedu kaitseväe teenetemedal	(Leedu)
	Läti Relvajõudude aumärk "Teenete eest" I klass	(Läti)
	Läti Piirivalve Teeneteristi II klass	(Läti)
	Läti Piirivalveameti aastapäeva märk "80 aastat piirivalvet"	(Läti)
	Soome Piirivalve Teenetemedal	(Soome)
	Ülemaailmse sõjaväespordiliidu Suurohvitsei teeneteorden	(rahvusvaheline)
	Balti Assamblee medal	5. detsember 2018 (rahvusvaheline)^[2]