Tallinna rahvastiku artikkel annab ülevaate Tallinna rahvastikust läbi ajaloo.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Tallinnas 392 331 püsielanikku. Tallinna Linnavalitsuse andmetel oli 1. jaanuaril 2021 Tallinnas 445 688 registreeritud elanikku.^[6]

Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paar tuhat elanikku, mille põhjustas Tallinna piiramise ajal levinud katkuepideemia. Elanike arv suurenes järgmiselt: 1820. aastal oli see 13 000, 1881. aastal 45 900, 1897. aastal 58 800 ja suurenes märgatavalt Esimese maailmasõjaga seoses alanud sõjatööstuse kiire arenguga linnas, 1917. aastal oli linnaelanikke ligi 160 000^[viide?].

Tallinna elanike eri rahvuste esindajate protsentuaalne koosseis on olnud ajalooliselt järgmine:

1930. aastatel oli linnas 140 000 elanikku. 1940 liideti Tallinnaga Nõmme (oli 1926–1940 eraldi linn). 1962 alustati Mustamäe, 1973 Väike-Õismäe ja 1978 Lasnamäe linnaosa ehitamist.

Rahvuslik koosseis

Ajavahemikul 1944–1988 toimunud Eesti võimalustega ebaproportsionaalse tööstuse arendamisega ning tööjõu suunamisega NSV Liidust asustati Tallinna uuselamurajoonidesse (Mustamäe, Väike-Õismäe, Lasnamäe) hulgaliselt peamiselt NSV Liidust pärit immigrante. Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, ulatudes 1988. aasta alguseks koos tollal Tallinna haldusalasse kuulunud Maardu ja Sauega üle 500 000 piiri. Eestlaste osatähtsus langes samaks ajaks 47%-ni.

Taasiseseisvumise järel on Tallinnast lahkunud kümneid tuhandeid mitte-eestlasi ja seetõttu on suurenenud ka eestlaste osatähtsus Tallinna rahvastikus 54%-ni. Tallinna elanike arv oli 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ja teadmata rahvusega 39 056 (9,7%). Statistikaameti arvestuse järgi olid 1. jaanuaril 2012 Tallinna elanikest 55,6% eestlased, 36,2% venelased, 3,4% ukrainlased ja 4,8% teistest rahvustest. Rahvastikuregistri arvestuse järgi olid 1. jaanuaril 2013 Tallinna elanikest 52,8% eestlased, 38,3% venelased, 3,5% ukrainlased ja 5,4% teistest rahvustest. 50,5% rääkis emakeelena eesti keelt, 46,3% vene keelt ja 1,2% ukraina keelt. 1. jaanuari 2020 seisuga oli Tallinna elanikest eestlasi 234 195 (52,8%), venelasi 167 993 (37,1%), ukrainlasi 15 202 (3,6%) ja valgevenelasi 7226 (1,6%). 50,0% rääkis emakeelena eesti keelt, 44,9% vene keelt ja 1,4% ukraina keelt^[10].

Tallinna elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel aastatel 1959–2011

Rahvastikuregistri andmetel oli 2. jaanuaril 2013 Tallinna elanikest Eesti kodanikke 77,3%, määratlemata kodakondsusega isikuid 10,6%, Venemaa kodanikke 8,5%, Ukraina kodanikke 0,8%, Soome kodanikke 0,6%, Läti kodanikke 0,3%, Valgevene kodanikke 0,2%, Leedu kodanikke 0,2%, Saksamaa kodanikke 0,2%, teiste riikide kodanikke 1,3%. ^[17]

Tallinna elanikkonnas toimuvaid protsesse iseloomustab ka paneelelamute elanike siirdumine Tallinna äärelinnadesse ja Harju maakonda rajatavatesse madaltiheda asustusega uusasumitesse. Seetõttu on viimastel aastatel suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks Tallinnas muutumas Pirita ja Nõmme.