Tallinna–Viljandi rongiliin on rongiliin Eestis.

Lellelt hargneb raudteeharu Pärnu suunas (vt Lelle–Pärnu raudteelõik).

Raudteeremont

Türi–Viljandi raudteelõik kapitaalremonditi 2011. aastal, misjärel oli võimalik rongidel sõita sel lõigul kiirusega 120 km/h. Türi–Viljandi lõik taasavati pidulikult 30. detsembril 2011 ja regulaarne reisiliiklus taastus seal 1. jaanuarist 2012. Raudtee remont lühendas Tallinna–Viljandi reisirongide sõiduaega 15 minuti võrra. 2021. aastal kapitaalremonditi Lelle–Türi lõik[1].

Reisiliiklus

Tallinna–Viljandi rongiliinil sõidavad vaid Elroni reisirongid. Käigus on nii Tallinna–Viljandi kiirrongid kui ka kaks tavarongi.

Peatused

Raudteepeatused Tallinna–Viljandi rongiliinil (kiirliin):

Ajalugu

Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin

 Pikemalt artiklis Tallinna–Viljandi (kitsarööpmeline raudteeliin)

Kitsarööpmeline Tallinna–Viljandi raudtee rajati aastal 1901. Sellele eelnes Valga–Ruhja–Pärnu raudtee Mõisaküla–Viljandi haruteega, mis avati liikluseks 1897. aastal. Tallinna–Viljandi raudtee avati liikluseks 1901. aastal.

Kitsarööpmeline raudtee Tallinnas, 1910. aasta Tallinna linna kaardil. Viljandi peavaksalist Willjandi Waksal II-ni
Tallinna–Viljandi kitsarööpmelise raudtee Türi raudteejaam (1926)

Raudteepeatused Tallinna–Viljandi kitsarööpmelisel raudteel, Eesti Vabariigis:

Kuni Lelle–Pärnu otsetee (Lelle–Papiniidu raudtee) valmimiseni 16. veebruaril 1928 oli Tallinna–Viljandi rongiliin osaks Tallinna sadama – Viljandi – Mõisaküla – Pärnu rongiliinist (vt Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee) ja Tallinna sadama – Viljandi – Ruhja – Riia rongiliinist. Neid liine kasutati ka II maailmasõja ajal.[2]

Aastatel 19711973 asendati Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudtee laiarööpmelise raudteega.

Kaubavedu

Kuni 1902. aastani töötas liin kahjumiga. Tänu rongiliiniga kaasnenud tööstuse arengule Viljandis oli liin kasumis kuni I maailmasõjani. Raudtee klientideks olid 1903. aastast tegutsenud E. Pohli tuletikuvabrik, 1905. aastast tegutsenud U. Pohrti masinavabrik ja 1912. aastal asutatud Viljandi linavabrik.[3]

Eesti Vabariigi ajal kasutasid raudteed paljud Viljandimaa tööstusettevõtted, sealhulgas 1928. aastal avatud Võhma Eksporttapamaja jt.

Pildid

Viited

  1. Olev Kenk (8. juuni 2020). "Taastus reisirongiliiklus Lelle ja Viljandi vahel". ERR. Vaadatud 31.01.2021.
  2. Mehis Helme: Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996, 1996, ISBN 9985-60-248-X, lk 195 (1942. aasta sõiduplaan)
  3. Mehis Helme: Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996, 1996, ISBN 9985-60-248-X, lk 38.

Välislingid

No tags for this post.