See artikkel on Tallinna hoonest; Stockholmis asub Stenbocki palee

Stenbocki maja on klassitsistlik hoone Tallinnas Toompea põhjaserval. Hoones asuvad Eesti Vabariigi Valitsus ja Riigikantselei.

Hoone on ehitatud aastail 1783–1792. 1997. aastal võeti see arvele ehitismälestisena. Esimene Eesti valitsuse istung peeti Stenbocki majas 8. augustil 2000.

Nimetus "Stenbocki maja" võib viidata ka Vabariigi Valitsusele või Riigikantseleile.

Ajalugu

Krahv Jakob Pontus Stenbock
Stenbocki maja Toompeal. "Der Dom zu Reval", Wilhelm Siegfried Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867

Hoone Rahukohtu tänav 3 projekteeris Johann Caspahr Mohr Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks, pärast 1783. aastal Tallinna asehalduskonna moodustamist, kuid pärast asehalduskonna likvideerimist ja hooneehituse riikliku rahastuse lõpetamist 1788. aastal[1] jätkas krahv Jakob Pontus Stenbock hoone ehitust oma raha eest.

Hoone valmis 1792. aastal ja sellest sai hoopis Hiiu-Suuremõisa mõisniku krahv Jakob Pontus Stenbocki Tallinna residents.

1891. aastal võeti maja Rahukohtu tänav 3 (vene k. Мировой переулок № 3) kasutusele kohtuhoonena (Venemaa Keisririigi Justiitsministeeriumi Tallinna-Haapsalu Rahukogule ja Eesti iseseisvumise järel ka Eesti kohtusüsteemi Tallinna-Haapsalu Rahukohtu hoonena[2].

Eesti NSV ajal 1950. aastail asus hoones Tallinna Polütehnilise Instituudi keemia- ja mäeteaduskonna internaat. Hiljem rahvakohtud: Tallinna Kalinini Rajooni Rahvakohus ja Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohus töötasid seal 1987. aastani, mil valmis Liivalaia kohtumaja Liivalaia tänaval Tallinnas.

2000. aastani tegutses Eesti Vabariigi Valitsuse Riigikantselei Toompea lossis, jagades hoonet Riigikogu Kantseleiga. 1996. aastal alustati Toompeal 18. sajandist pärineva endise kohtuhoone, Stenbocki maja renoveerimist valitsuse ja Riigikantselei tarbeks.

Riigikantselei ametnike esimene tööpäev Tallinnas Rahukohtu 3 asuvas hoones oli 26. juunil 2000 ja esimene valitsuse istung päris oma majas peeti 8. augustil 2000.

2001. aasta lõpul võeti kasutusele ka remonditud tööruumid Stenbocki maja kõrval Rahukohtu tänav 1 asuvas kunagises aadlielamus[3]. Sinna asusid portfellita ministrid oma büroodega ja veel mõned Riigikantselei üksused.[4]

Hoone sisevaateid

Vaata ka

Viited

  1. Rahukohtu 3 (Kohtuhoone), eestigiid.ee
  2. Rahukohtu hoone süütamine Toompeal., Päewaleht, nr. 2, 3 jaanuar 1924
  3. 3012 Elamu Rahukohtu t.1, 17.-20.saj.
  4. "Eesti Vabariigi Riigikantselei ajaloost 1990–2008". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. august 2011. Vaadatud 20. oktoobril 2012.

Välislingid

No tags for this post.