Salme laevmatused on Saaremaal Salme alevikus 2008. ja 2010. aastal leitud laevmatused. Kahe eelviikingiaegse (u 750 pKr) neediridadena säilinud laeva peale leiti kokku 41 sõjamehe luustikud, kellest paljudel oli näha surmavate lahinguvigastuste jälgi.

Tõenäoliselt olid Salme sõjamehed-meresõitjad pärit Rootsist Mälari järve piirkonnast, mis toona oli veel Läänemere laht.^[1] Sõjamehed olid maetud kahe muinasaegse klinkerplangutusega viikingilaeva põhja. Tegemist on vanimate Eestis leitud laevadega^[2]. Salme laevade leid muudab senist arusaama viikingiaja algusest. Seni on tinglikult loetud viikingiaja alguseks aastat 793, kui kroonikate järgi põhjast tulnud sõjamehed-röövlid ründasid Põhja-Inglismaal Lindisfarne'i kloostrit^[3].

Esimene laevmatus (Salme I) avastati 2008. aasta sügisel mullatööde käigus. Laevalt leiti väljakaevamistel seitsme inimese luustik^[4] (viikingid, neist 4 venda^[5]), kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja mõned täringud.^[6]

Teine laevmatus (Salme II) avastati 2010. aastal. Väljakaevamistel leiti üks kilbi käepide, vähemalt kuue kammi fragmendid, mõned pandlad ja hulgaliselt nooleotsi, samuti mängunuppe ja päikest kujutavate (tsentraalpunktiga sõõr) tahumärkidega täringuid.

Soomes tehtud analüüside põhjal on laevaneetide valmistamiseks kasutatud raud pärit tõenäoliselt Põhja-Norrast.^[7]

2010. aastal teostatud arheoloogilistel kaevamistel Salme alevikus koolimaja kõrvalt leitud teise laeva põhjal avastati laevmatuses korrapärastes ridades kolmes kihis lebavad 16 skeletti. Nende vahel leidus mängunuppe ja päikest kujutavate (tsentraalpunktiga sõõr) tahumärkidega täringuid. Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi andmetel on Salme teine laev ülihuvitav leid, mille teeb veelgi väärtuslikumaks see, et tegu on väga täpselt dateeritavate esemetega. "Aastad 700 kuni 750," märkis Peets, lisades, et 100-protsendilise kindlusega võib öelda, et "sündmus" toimus 700. ja 800. aasta vahel pKr^[8]. Väljakaevamistel leiti üks kilbi käepide, vähemalt kuue kammi fragmendid, mõned pandlad ja hulgaliselt nooleotsi. Peetsi sõnul avardab Salme leid üldpilti selles suhtes kindlasti, et otsesuhete kohta skandinaavlastega on nüüd kindlad tõendid olemas.

Jüri Peetsi kinnitusel on selline leid ainulaadne kogu Euroopas, kuna varem ei ole ühtki selle perioodi n-ö lahingumatust avastatud, kus oleks olnud nii palju langenud sõdalasi. On leitud tavalisi matuseid, kus haua peal on kääpad. Salmel kääpaid ei olnud ning ka surnud inimeste arv oli Peetsi sõnul väga suur. Kahe laeva peale leiti kokku 41 sõdalase luustikud, kellest paljudel oli näha surmavate lahinguvigastuste jälgi.^[9]

• 11,5 meetrit pikk
• 2 meetrit lai kõige laiemas osas
• 0,75-meetrise vabapardakõrgusega
• 0,4-meetrise süvisega (lastitult)
• 8 kaarega
• 6 aerupaariga

Laev oli valmistatud männipuidust.^[10]

• 16 meetrit pikk^[11]
• 3 meetrit lai kõige laiemas osas

Salme muinaslaevu ja lahingut on seostatud Rootsi kuninga Ingvari langemisega Saaremaal 7. sajandil.^[12][13] Samuti on leitud paralleele Suure Tõllu muistendites kajastatud Sõrve sõdadega.^[14]

• T. Douglas Price, Jüri Peets, Raili Allmäe, Liina Maldre, Ester Oras (august 2016). Isotopic provenancing of the Salme ship burials in Pre-Viking Age Estonia Antiquity, 90, lk 1022–1037.

• Salme muinaslaev, http://salmepaat.blogspot.com
• Salme viikingid, Jupiter | ERR
• Research Results of the Salme Ship Burials in 2011-2012
• 17. juuli 2019, Population genomics of the Viking world, biorxiv.org

Meedias

• ERR
  • Piret-Päiv Rist, Väljakaevamised tõid Salmel päevavalgele kahe teraga mõõga 9. juuli 2012
  • Salme muinaslaevade uurijad: aastal 750 võitlesid Saaremaal rootslased 5. detsember 2014
  • Euroopas ainulaadse Salme laevamatuse uuringud on täis müsteeriume 24. juuli 2020

• Postimees
  • Salme muinaslaeva leiukohas võib olla peidus teinegi vrakk, Postimees, 26. märts 2010
  • Risto Berendson, Salme uus viikingilaev viitab suurele lahingule, Postimees, 12. august 2010
  • Uwe Gnadenteich, Salme lahingumatus meenutab nurjunud andamikogumist, 11. detsember 2010
  • Martin Smutov, Salmelt leiti 17-meetrine sõjalaev 13. juuli 2011
  • Merike Teder, Salme muinaslaeva kontuurid maeti kinni 10. september 2011
  • Madis Filippov, Väljakaevamised paljastasid Salmel kahe teraga mõõga 9. juuli 2012
  • Merike Teder, Salmel leitud viikingilaevadel võisid olla hoopis saadikud, 7. oktoober 2014
• Meie Maa
  • Ahto Jakson, Salme muinaslaevast valmib arvutil ruumiline mudel 26. november 2008
  • Veljo Kuivjõgi, Salme muinaslaeva ümber on jätkuvalt palju küsimärke 18. mai 2009
  • Veljo Kuivjõgi, Salmel otsitakse uut muinaslaeva, 12. juuli 2010
  • Veljo Kuivjõgi, Tänavu leitud Salme muinaslaev on eelmisest pikem, 9. august 2010
  • Veljo Kuivjõgi, Salme muinaslaeva esemete konserveerimiseks saadi eraldi ruumid, meiemaa.ee, 3. november 2010
  • Oliver Rand, Salme muinaslaeva väljakaevamistel tulid välja uued leiud 11. juuli 2011
  • Veljo Kuivjõgi, Salme laev on peagi vaadeldav oma täies hiilguses 8. august 2011
  • Inimluud ja sõdalased Salmel 29. oktoober 2013

• Eesti Ekspress
  • Askur Alas, Skandinaavlased said Saaremaal suures lahingus tappa 3. september 2010
  • Askur Alas, Salme lahing – tagasilöödud Saaremaa vallutuskatse? Kolm versiooni sellest, mis juhtus 14. september 2010
  • Askur Alas, Esmakordselt: Salme muinaslaeva kommenteerivad Skandinaavia tippeksperdid. Erakordne leid 26. august 2011
  • Marika Mägi: Mis toimus Saaremaal 1260 aastat tagasi?. Seninägematu laevamatus: Arheoloogid kaevasid Salmel lahti 126 ruutmeetrit pinda, kuid lõviosa leidudest ja 36 langenu luukeredest tuli välja 4 ruutmeetri pealt laeva keskelt. 26. august 2011
  • FOTOD ja VIDEO: Salme muinaslaev ja sarnane Norra eelviikingilaev, Salmel äsja lõppenud arheoloogilised kaevamised tõid päevavalgele skandinaavlaste purjelaeva ühes ligi poolesaja eliitsõdalase matusega. 27. august 2011

• Archaeology Magazine
  • Andrew Curry, The First Vikings, June 10, 2013

• 22. March 2013, CWA 58, Archaeologists in Estonia have discovered the most extraordinary site: a mass grave comprising two Viking ship burials , world-archaeology.com