Sõjavägede Staabi 2. osakond (inglise keeles Second Department of the General Staff) oli aastail 1918–1940 Eesti Vabariigis sõjaväelist välis-, vastu- ja raadioluuret teostanud asutus.

Oma tegevuse jooksul kandis ta erinevaid nimetusi:

• 1918–1919 Operatiivstaabi Maakuulamise jaoskond,
• 1919–1920 Kindralstaabi Valitsuse Maakuulamise osakond,
• 1920–1924 Kindralstaabi Valitsuse II (informatsiooni)osakond,
• 1924–1929 Kindralstaabi II (informatsiooni)osakond
• 1929–1937 Kaitsevägede Staabi II osakond
• 1937–1940 Sõjavägede Staabi II osakond.

II osakonna töötajatest on tuntumad Eesti sõjaväelased: sõjaväeluure juhid kolonel Richard Maasing ja kolonel Villem Saarsen, A-jaoskonna ülem kapten Aleks Kurgvel, raadioluurejaoskonna ülem kapten Andres Kalmus ja Nõukogude Liidu vastase luure juht major Aksel Kristian.

1. 1918–... kapten Oskar Mamers;
2. 1919 Arthur Perna
3. 1920 Richard Palm
4. 1921–... Karl-Johann Laurits;
5. 1927–1929 Richard Palm;
6. 1929–1935 Arnold Sinka;
7. 1935–1939 kolonel Richard Maasing;
8. 1939–1940 kolonel Villem Saarsen.
9. 1940 Rein Tombak

II osakond jagunes neljaks jaoskonnaks.

• A-jaoskond, mille tegevussuunaks oli Baltikum ja Lääne-Euroopa riigid ning infot koguti sõjaväeatašeede kaudu. Jaoskonnaülemad:
  • Arnold Sinka
  • Aleksei Kurgvel
  • Rudolf-Emil Tuul
  • Richard Maasing
  • 1938–1939 Bruno-Aleksander Linneberg
  • 1939-1939 Ants Reinlo
  • 1940 Feliks Breede (ülema kt)
• B-jaoskond oli sõjalise vastuluure üksus. Siseluure ülesandeks on takistada välisluure imbumist Eesti sõjaväkke. Jaoskonnaülemad:
  • 1924–1934 Johannes Ernits
  • 1931-1935 Juhan Toomsar
  • 1936–1939 Paul Villemi
  • 1939–1940 Karl Tamm
• C-jaoskond tegeles Nõukogude Liidu sõjalise ja majandusliku informatsiooni kohta andmete kogumise ja analüüsiga. Jaoskonnaülemad:
  • Arnu Nõmm
  • Ralf Tõnurist
  • 1936-1940 Aksel Kristian
• D-jaoskond loodi 1936. aastal koostöös Saksa sõjaväeluure Abwehri ja Soome sõjaväeluurega ning ülesandeks oli raadioluure Nõukogude Liidu mereväe Balti Laevastiku ja Punaarmee suhtes. Raadioluurejaoskonna isikkoosseis oli 26 töötajat, kellest 2 ohvitseri, 23 informatsiooniallohvitseri ja 1 sõdur^[1].
• 1936–1938 Andres Kalmus
• 1939–1939 Olev Õun

Luureosakonna isikkoosseis oli väike, algusaastatel – 1930. aastail töötas osakonnas vaid 10 inimest. 1929-1932 töötasid seal Gustav Kasemets, Johan Tomson, Aksel Kristian, Erich Normet (Neumann), Rudolf Kreimann, Karl Leithammel, Oskar Kats, Evald Hiie (Karafin), Armas Luige, Karl Eduard Leithammel.

Ida-Saksa luureorganistsiooni Stasi kaastöölise Julius Mader 1970. aastal Saksa sõjaväeluureorganisatsioonist Abwehrist koostatud ülevaate kohaselt – "Hitlers Spionagegenerale sagen aus^[2]" kohaselt moodustati Eestis sõjaväeluures 1937. aastal Saksa tehnika ja spetsialistide abiga NSV Liidu vastane audio- ja visuaalase luurega tegelev keskasutuse osakond ning piiriäärsed luurepunktid Petseris, Tartus ja Olginos ning Tallinna raadioluurejaamad, mis jälgisid Punaarmee Leningradi sõjaväeringkonna ja Punalipulise Balti laevastiku raadiosidet. Maderi väitel aktiivse koostöö ja eduka infovahetuse tulemusena oli Eesti kantud Saksa sõjaväeluure poolt riikide nimekirja (koos Soome ja teiste teljeriikidega), mille suhtes ei teostatud luuretegevust.

• Eesti ajaloolase Ivo Juurvee poolt 2003. aastal avaldatud uuringu kohaselt tegeles aga Eesti kaitsevägi raadioluurega Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu suunal juba alates Vabadussõjast, aga 1937. aastal omandati Saksamaalt parimal tehnilisel tasemel olev Telefunkeni raadioaparatuur ning optilise jälgimise ja forografeerimise tehnikat^[3].

Ajaloolane Magnus Ilmjärv esitas oma ajalooalases raamatus "Hääletu alistumine", analoogse väite Eesti sõjaväeluure aktiivsest koostööst või sõltuvusest Saksamaa sõjaväeluurest – viidates Riigi Julgeoleku Peaametis 1940. aasta 10. jaanuaril koostatud ettekandele, milles mainitakse umbisikuliselt, et Eesti riik on andnud korduvalt Abwehrile Nõukogude Liidu sõjaväge puudutavaid materjale. Ilmjärv oli ka oma ajalooalases raamatus toonud oma arvamuse, et Eesti 1930. aastate lõpu välis- ja kaitsepoliitiline orientatsioon Saksamaale oli teatud sõjaväelaste ja poliitikute orientatsioon, mis ei vastanud Eesti rahvuslikele huvidele.^[viide?]

• Ajaloolase Tiit Noormetsa sõnul ei sisalda Ilmjärve esitletud arhiividokumendid Eesti sõjaväeluure ja Abwehri koostööst 1930. aastate lõpul mingit üllatavat infot, sest "Eesti sõjaväeluure tegi koostööd kõigiga, kes olid Nõukogude Liidu ehk meie ainsa tegeliku vaenlase vastased^[4]". Noormetsa sõnul ei saa rääkida Eesti ja Natsi-Saksamaa vahelisest sõjalis-poliitilisest koostööst, küll aga vahetati luureinfot ja hangiti Saksamaalt sõjamaterjale.^[viide?]

Eesti Sõjaväeluure organisatsiooni kuulusid ka Eesti Kaitsejõudude koosseisu kuuluvate lahinguüksuste:

• 1. Diviisi luureosakond;
• 2. Diviisi luureosakonna ülem Gustav Kasemets (1892–1941)^[5]
• 3. Diviisi luureosakond;
• 4. Diviisi luureosakond;

 Pikemalt artiklis Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)

• Mehed kes vaikisid surmani, Eesti Ekspress, Pekka Erelt, 8. märts 2007
• Salajane, täiesti salajane... , Kultuur ja Elu, Toivo Kallas, 4/2007
• Ajaloolased: sõjaväeluure polnud Abwehri teenistuses, Postimees, 5. oktoober 2007
• Krüptograafid 1920–30ndate Eestis, Ivo Juurvee, Tehnikamaailm, September 2009
• Estonian Interwar Radio-Intelligence, Ivo Juurvee, Baltic Defence Review, nr. 10, 2/2003

v r Eesti luure
Agentuurid	Tsiviilluure Siseministeeriumi haldusala Kaitsepolitseiamet (KAPO) Kaitseministeeriumi haldusala Välisluureamet (VLA) Sõjaväeluure Kaitseväe peastaabi luureosakond (J2) • Kaitseväe Luurekeskus
Tsiviilkontroll	Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon • Õiguskantsler • Riigikontroll
Muu	Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo • Vabariigi Valitsuse Julgeolekukomisjon • Riigi julgeoleku volitatud esindaja (NSA)
Endised agentuurid	Poliitiline Politsei (PolPol) • Sõjavägede Staabi II osakond • Teadete Kogumise osakond • Riigikantselei Teabeteenistus • Valitsusside • Eesti Vabariigi Eriteenistus • Luurepataljon