Raivo Adlas Vanemuise lavastuses "Kalendritüdrukud" (2013). Fotograaf Gabriela Liivamägi

Raivo Adlas (sündinud 31. jaanuaril 1940 Kiisal) on eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog.

Haridus

Raivo Adlas on lõpetanud 1958. aastal Tallinna 22. Keskkooli, 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomiateaduskonna mullanduse erialal ja 1965. aastal ETÜ Vanemuise teatri õppestuudio. Aastatel 1986–1989 täiendas ta end Leningradis Georgi Tovstonogovi režiilaboratooriumis. [1]

Töö ja looming

Raivo Adlas on töötanud aastatel 1968–1991 Vanemuise teatris näitleja ja lavastajana. 1980. aastal oli ta ka Heino Elleri nimelise Muusikakooli näitlejameisterlikkuse õppejõud.

Aastatel 1990–1993 oli Raivo Adlas Tartu rahvakultuurikeskuses Sinimandria teatrijuht, 1993–1995 Pärnu teatris Endla ning 1995–2020 taas Vanemuise teatri näitleja. Aastatel 1995–1999 oli ta ka Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi teatriklassi õppejõud. [1]

Raivo Adlas on mänginud paarikümnes filmis, näiteks „Lindpriid” (1971, režissöör Vladimir Karasjov), „Üks mu sõber“ (2011), „Õnn tuleb magades“ (2016; mõlema režissöör Mart Kivastik), "Polaarpoiss" (2016, režissöör Anu Aun), „Klassikokkutulek 3: Ristiisad“ (2019, režissöör René Vilbre). Viimases mängitud Ratastooli-Aksli rolli on esile tõstnud mitu filmikriitikut.

Ta on mänginud ka telesarjades, telelavastustes („Koerad”, 1968) ja kuuldemängudes („Võitlus”, 1978).

Telesarjarollid

Tunnustus

Isiklikku

Raivo Adlase abikaasa oli näitleja Kais Adlas, kes oli Epp Kaidu ja Kaarel Irdi tütar. Raivo ja Kais Adlase poeg on valguskunstnik Priidu Adlas.[3]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 Raivo Adlas. Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu veebisait.
  2. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 367
  3. ↑ Viira, Aigi. Priidu Adlas: „Hetkel, kui ma näitleja Raivo Adlasele valguse peale sätin, kaovad tunded – ta on pigem objekt kui isa.“ Tiiu, juuni 2020.

Välislingid

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Raivo_Adlas
No tags for this post.