Raimu Hanson (sündinud 25. märtsil 1957 Tartus) on eesti ajakirjanik.

Lõpetas 1975 Tartu 1. Keskkooli^[1] ja 1980 Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna ajakirjanduse eriharu.

Töötab Tartu Postimehes reporterina ja toimetab kultuurilehekülge.

Avaldanud luulet, kirjandus-, teatri- ja muusikaarvustusi, vesteid, humoreske, portreesid, intervjuusid, reportaaže jms perioodikas ning luulet raamatutes "Noori autoreid '77" (Eesti Raamat, 1979)^[2], "Seilates sadamata" (Varrak, 2012)^[3] ja "Ma olen Jüri Üdi" (Eesti Keele Sihtasutus, 2013)^[4][5].

• "Helilooja ja madratsiomanik Peeter Volkonski annab aru", Tartu Postimees, 2. september 2004
• "Mülleri Sass üllitas saatanliku plaadi", Tartu Postimees, 6. juuni 2006
• "Lauri Kulpsoo - 30", Tartu Postimees, 20. juuni 2008
• "Dirigent igatseb koju nagu laps", Postimees, 13. veebruar 2009
• "Raimu Hanson kohtus südamliku laulja Liivi Paaliga", Tartu Postimees, 23. detsember 2011
• "Kuidas käib Tartu vaimu käsi", Tartu Postimees, 29. juuni 2012

• Eesti Kirjanduse Selts

• 2006 – Tartu Kultuurikandja aunimetus (kultuurikajastaja)^[6]
• 2011 – Tartu Kultuurikandja aunimetus (kultuurikajastaja)^[7]
• 2020 – ajakirjaniku elutöö preemia (preemia, mida rahastavad ajakirjandustaustaga eraisikud Hans H. Luik, Igor Rõtov, Toomas Leito, Jüri Ehasalu ja Margus Mets)
• 2021 – Eesti raamatukoguhoidjate ühingu ajakirjandusauhind

• "Tartu Postimehe ajakirjanik Raimu Hanson pälvis elutööpreemia" Tartu Postimees, 6. märts 2020
• https://www.youtube.com/watch?v=d3dJ28VB1ng&feature=youtu.be