Pikk tänav on tänav Kuressaares.

• Pikk tänav 10 asus Tiinuse koda, mis 1918. aastal kuulus Alexander Freytag-Loringhovenile ja 1924. aastast perekond Veskisele.
• Pikk tänav 13 hoones asusid alates 1905. aastast ajalehtede Saarlane ja Arensburger Wochenblatt toimetus ja trükikoda.
• Pikk tänav 19 asub hoone, kus on elanud^[1] Eesti kultuuriloos silmapaistvat rolli mänginud kunstnik Friedrich Sigismund Stern (1812–1889), Kuressaare Gümnaasiumi vanade keelte õpetaja ja muinasuurija Jean Baptiste Holzmayer (1839–1890) ja Saaremaa Ühisgümnaasiumi legendaarne kunstiõpetaja Alma Klauren (1890–1987).^[2]
• Pikk tänav 23 asus Laadjala koda, mis 1918. aastal kuulus Luitgarde von Nolckenile.^[3]
• Pikk tänav 26 asus 1895. aastal ehitatud Kuressaare aadliklubi, Bürgermusse hoone. Esimese maailmasõja ja 1917. aasta revolutsioonisündmuste ajal asusid hoones Vene sõjaväeasutused, polkude staabid jms^[4]. Hoone hävines 1944. aastal. Kinnistul asus hiljem Kuressaare teenindusmaja^[5]
• Pikk tänav 31 asub Kuressaare Vanalinna Kool. Algne Kuressaare Kreiskooli hoone^[6]
• Pikk tänav 39 asus Audla koda, mis 1918. aastal kuulus Buhrmeistritele^[7]. 1995. aastal anti hoone Saaremaa Puuetega Inimeste Kojale.
• Pikk tänav 44 asus kuni 2009. aastani Pidula koda^[8] ehk siis Pidula mõisnike linnamaja, mis oli ehitatud 1543. aastal. Ühe vanema allesoleva hoone Kuressaares, millest vanem on vaid Kuressaare linnus, mille puhul muinsuskaitse on nõudnud renoveerimist, lammutas ilma muinsuskaitse loata selle omanik Meelis Aaslaid^[9], jättes püsti vaid dolomiitseinad^[10]. 16. sajandil ehitatud kivimaja oli tehtud samas plaanis nagu Tallinna vanalinna hooned, kus tee poole jäi vaid kitsas otsasein, milles oli peauks ja ilmselt ka selle juurde viiv trepp. Kogu eluruumide osa oli hoovi sügavuses. 18. sajandi keskel kuulus kinnistu Saaremaa maanõunik Gustav von Güldenstubbele. Aastail 1886–1889 asusid hoones Kuressaare Eesti Seltsi esimesed ruumid. 1891. aasta sügisel asutati majas Kuressaare merekool, mis tegutses hoones 1903. aastani. Aastail 1919–1921 kasutas hoonet põllumeestekool ja 1919–1941 taas merekool.

• Pikk tänav 54 büroo- ja kauplusehoone valmis 2006. aastal, krundil varem asunud laohoone juurdeehitusena.
• Pikk tänav 54a asus Tumala koda^[11], 1918. aastal kuulus hoone von Stackelbergidele. Pikk tn 54a kivihoone on pärit 18. sajandi keskpaigast, mil kinnistu kuulus kaupmehele, Kuressaare raehärrale ja bürgermeistrile Friderich von Lingenile.
• Pikk tänav 55 asus silmapaistva Saaremaa ühiskonnategelase, Kuressaare linnaarsti, pastori, botaaniku ja kirjaniku Johann Wilhelm Ludwig von Luce ning Kuressaare ehitusmeistri, pottsepa ja aktiivse ühiskonnategelase Aleksander Freundlichi elamu.^[12]
• Umbes Pikk 60 kohal asus algne Pihtla koda, kui 1890. aasta paiku ostis A. J. Schlup Pika tänava lõpus paiknenud voorimees Rosenbergi maja, kuhu viis oma juustutööstuse ettevõtte. A. Schlup rajas hoones ka laagerdamiskeskuse, kus juust seisis enne turustamist ja valmis lõplikult ka Schlupi teistest juustukodadest pärinev toodang. Tegevuse kõrgperioodil kuulusid Schlupile juustukojad Pihtlas, Tõllustes, Loonas, Maasis, Pidulas, Paadlas, Mõntus ja Taalikul.

• 
  Pikk tänav 54

Tänava eestikeelset nime on esimest korda mainitud 1924. aastal. 1909. aastal on mainitud saksa- ja venekeelset nime Langstraße ja Длинная ул.^[13] Varem kulges Seegi nurgalt Pikale tänavale Vaeste tänav (Armengässchen), mis pole säilinud.