Peeter Kaasik (sündinud 28. oktoobril 1974) on eesti ajaloolane.[1] Tema peamine uurimisvaldkond on Eesti sõjaajalugu XX sajandil.

2003. aastal lõpetas bakalaureusekraadiga Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo-osakonna ning kaitses 2012. aastal Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi juures doktorikraadi väitekirjaga "Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel: Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi", juhendaja Magnus Ilmjärv.[1]

Aastatel 2000–2009 oli ta Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutuse teadur, alates 2009. aastast Eesti Mälu Instituudi vanemteadur. Aastatel 2016–2024 oli ta Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi teadur.

Publikatsioone

  • Peeter Kaasik. Suur sõda ja Eesti. Tallinn: Äripäev, 2022
  • Peeter Kaasik, Lauri Vahtre, Urmas Salo jt. Eesti Vabadussõja ajalugu, I–II. Toimetaja L. Vahtre. Tallinn: Varrak, 2020
  • Marti Taru, Eli Pilve, Peeter Kaasik. Noorsootöö Eestis: 19. sajandi keskpaigast kuni 21. sajandi esimese kümnendi lõpuni: ajalooline ülevaade. Tallinn: Eesti Noorsootöö Keskus, 2015
  • Peeter Kaasik. Nõukogude Liidu sõjavangipoliitika Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel: Sõjavangide kinnipidamissüsteem Eesti näitel ja hinnang sõjavangide kohtlemisele rahvusvahelise õiguse järgi. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2012
  • Toomas Hiio, Peeter Kaasik, Argo Kuusik, Aivar Niglas, Meelis Maripuu jt. Estonia 1940-1945: reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Editors Toomas Hiio, Meelis Maripuu, Indrek Paavle. Tallinn: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, 2006

Tunnustus

Viited

No tags for this post.