Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab suurema osa endise Põlva rajooni alast.

Põlva maakond asub Kagu-Eestis. Põlvamaa piirneb põhjas ja loodes Tartu maakonnaga, idas Venemaa Pihkva oblastiga, lõunas, edelas ja kagus Võru maakonnaga ning läänes Valga maakonnaga. Maakonna kirdepiir Lämmijärves on ühtlasi riigipiir Venemaaga.

2017. aasta haldusreformi tulemusel on Põlva maakonnas kolm omavalitsusüksust: Kanepi, Põlva ja Räpina vald.

Põlva maakond liigestub maastikuliselt kaheks:

• Kagu-Eesti lavamaa (maakonna lääne- ja keskosa)
• Palumaa (ida- ja kaguosa).

Kõrgeimaks kohaks on Laanemägi (212,3 m).

Põlva maakonnas asub Eesti üks tuntumaid looduslikke vaatamisväärsusi Suur Taevaskoda – 22,5 meetri kõrgune liivakivipaljand Ahja jõe ürgorus.

Põlva maakond kuulub tervenisti Peipsi-Pihkva järve vesikonda, mis tähendab, et maakonna kõigi üle 40 jõe ja oja veed jõuavad Peipsisse ja Lämmijärve.

Maakonnas on ligi 130 järve, kogupind 1000 ha. Enamik maakonna järvedest moodustab järvestikke:

• Kanepi-Kooraste aheljärvestik, kus suurimateks järvedeks on Jõksi järv (65 ha), Piigandi järv (43 ha) ja Kooraste Suurjärv (39 ha);
• Mooste järved;
• Partsi järved;
• Tilsi järved.

Maakonna suurim järv on Meelva järv (78,7 ha).

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Põlva maakonnas 31 002 elanikku. Neist 47,48% oli mehi ja 52,52% naisi. Sündimuse üldkordaja oli 9,97‰, suremuse üldkordaja 13,64‰ ja loomulik iive −3,68‰. 94,74% elanikest olid eestlased ja 4,04% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,77%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,43% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,80%. Töötuse määr^[3] oli 8,6%. Asustustihedus oli 14,3 in/km².^[4]

Põlva maakonnas on kaks linna, seitse alevikku ja 181 küla.

Linnad: Põlva – Räpina

Alevikud: Ahja – Kanepi – Mehikoorma - Mooste – Vastse-Kuuste – Veriora – Võõpsu

Külad: Aarna – Abissaare – Adiste – Aiaste – Akste – Andre – Aravu – Eoste – Erastvere – Haavametsa – Haavapää – Hauka – Heisri – Himma – Himmaste – Himmiste (Veriora) – Hino – Holvandi – Hurmi – Häätaru – Ibaste – Ihamaru – Jaanikeste – Jaanimõisa – Joosu – Jõepera (Meeksi) - Jõevaara – Jõeveere – Jõgehara – Jõksi – Kaagna – Kaagvere – Kaaru – Kadaja – Kanassaare – Karaski (Kõlleste) – Karilatsi (Kõlleste) – Karilatsi (Vastse-Kuuste) – Karste – Kassilaane – Kastmekoja – Kauksi – Kiidjärve – Kikka – Kirmsi – Kiuma – Koigera – Kooli – Koolma – Koolmajärve – Kooraste – Koorvere – Kosova – Krootuse – Krüüdneri – Kullamäe – Kunksilla – Kõnnu – Kähri – Kärsa – Köstrimäe – Lahe – Laho – Laho (Veriora) – Lauri – Leevaku – Leevi – Leevijõe – Lihtensteini – Linte – Logina – Loko – Lootvina – Lutsu (Põlva) – Maaritsa – Magari – Mammaste – Meeksi – Meelva – Meemaste – Meerapalu – Metste – Miiaste – Mustajõe – Mustakurmu – Mõtsavaara – Mõtsküla – Mägiotsa – Männisalu – Mügra – Naha – Naruski – Nooritsmetsa – Nulga – Närapää – Orajõe – Padari – Pahtpää – Palutaja – Parapalu – Partsi – Peetrimõisa – Peri – Piigandi – Piigaste – Pikajärve – Pikareinu – Pindi – Pragi – Prangli – Puskaru – Puugi – Puuri – Põlgaste – Pääsna – Raadama – Rahumäe (Räpina) – Raigla – Rasina – Rebaste – Ristipalo – Roosi – Rosma – Ruusa – Saareküla – Sarvemäe – Saverna – Savimäe – Sikakurmu – Sillapää – Sirvaste – Soesaare – Soohara – Sulaoja – Suure-Veerksu – Suurküla – Suurmetsa – Sõreste – Säkna – Säässaare – Sülgoja – Süvahavva – Taevaskoja – Terepi – Tiido – Tilsi – Timo – Toolamaa – Tooste – Tromsi – Tsirksi – Tuulemäe – Tõdu – Tännassilma – Uibujärve – Valgemetsa – Valgesoo – Valgjärve – Vana-Koiola – Vanaküla – Vanamõisa – Varbuse – Vardja – Vareste – Verioramõisa – Veski – Viira – Viisli – Viluste – Vinso – Vissi – Vooreküla – Voorepalu – Võiardi – Võika – Võuküla – Väike-Veerksu – Vändra

• Suur Taevaskoda,
• Väike Taevaskoda,
• Sõjatare müür,
• Erastvere mõisapark,
• Nohipalu Mustjärv,
• Tilleoru maastikukaitseala,
• Tsõõrikmäe meteoriidikraater.

• Kärsa metodisti kirik,
• Kähri Peaingel Miikaeli kirik,
• Põlva Püha Neitsi Maarja kirik,
• Räpina Püha Sakariase ja Elisabethi kirik,
• Kanepi Jaani kirik,
• Räpina Miikaeli kirik.

1990. aastal 1. jaanuarist moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Põlva rajooni piires Põlva maakond^[5].

1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Põlva maakonda järgmised haldusüksused:^[6]

• linnad: Põlva ja Räpina
• vallad: Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Mooste, Orava, Põlva, Räpina, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora ja Värska vald

2002. aastal ühines Räpina linn Räpina vallaga ja 2013. aastal Põlva linn Põlva vallaga.

2017. aasta haldusreformiga moodustati Põlva maakonnas seniste omavalitsusüksuste liitmise teel Kanepi, Põlva ja Räpina vald. Haldusreformi järel kuuluvad seni Põlva maakonda kuulunud Orava, Värska ja Mikitamäe valla alad Setomaa ja Võru valla koosseisus Võru maakonda. Tartu maakonda kuulunud Meeski valla ala, Järvselja ja Rõka välja arvatud, kuulub haldusreformi järel Räpina valla koosseisus Põlva maakonda.^[7] Samuti lõpetas haldusreformi tulemusel tegevuse Põlva maavalitsus.

• Põlvamaa Vapimärk

• Põlvamaa portaal
• Põlva maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis