Põllutööministeerium oli enne Teist maailmasõda üks Eesti ministeeriume.
Eesti põllutööministrid
Pikemalt artiklis Eesti põllutööminister
Ministeeriumi struktuur
Ministeerium koosnes 1918. aastal järgmistest valitsustest ja osakondadest (hiljem peavalitsustest):
- katastri- ja maakorraldusosakond,
- põllumajandusosakond, põllutöö ja maakorralduse osakonna juhataja Johannes Lehtmann
- loomatervishoiuosakond, loomakasvatuse osakonna juhataja Johannes Zimmermann
- riigimaade ja -metsade valitsus[2], kroonumaade valitsemise osakonna juhataja Henno Leik
- metsaosakond, juhataja Julius Kitsing[3]
- tehnika osakond, tehnika osakonna juhataja Ferdinand Peterson[4].
- veterinaarosakond, juhataja August Arras[5]
Põllutööministeeriumi koosseisus olid 1928. aastal:
- Põllumajanduse peavalitsus (Rahukohtu tänav 5)
- Maakorralduse ja Metsade peavalitsus (Wismari tänav 7)
- Riigimaade valitsus
- Maakorralduse valitsus
- Administratiiv - ja majandusosakond
- Riigimetsade valitsus
- Loomatervishoiu peavalitsus (Rahukohtu tänav 5)
Põllutööministeeriumi koosseisus olid 1938. aastal[6]:
- Üldosakond.
- Katastri ja Maakorralduse Osakond. Katastri ja Maakorralduse Osakonna ülesandeks oli: katastri ja maamõõdu-, maakorraldus-, maaparandus- ning asundustööde korraldamine ja teostamine[7].
- Põllumajandusosakond. Põllumajandusosakonna ülesandeks oli: põllumajanduse ja kalanduse edendamine ning neil aladel katse- ja uurimistegevuse korraldamine; hobusekasvatuse juhtimine ja taimekaitse korraldamine; põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise arendamine; põllumajandustarvete ja -saaduste kvaliteedi kontrolli teostamine, välja arvatud kontroll, mida teostab Veterinaarosakond; riigimõisade majandamise järelevalve teostamine[8].
- Riigimetsade Talitus. Riigimetsade Talituse ülesandeks oli: riiklikku maatagavarasse kuuluvate maade ja metsade valitsemine; kogukonna- ja erametsade järelevalve; metsanduse ja jahinduse edendamine[9].
- Varade ja Arveosakond. Varade ja Arveosakonna ülesandeks oli: ministeeriumi eelarveettepanekute ettevalmistamine, arvepidamine ja aruandmine; kohapealsete asutiste arvepidamise korraldamine ja järelevalve; ministeeriumi majapidamise korraldamine ja asutiste ning riigiteenijate tarvetega varustamine; eriülesandeliste kapitalide asjaajamine[10].
- Veterinaartalitus. Veterinaartalituse ülesandeks oli: loomatervishoiu ja loomaarstliku abi andmise korraldamine ja edendamine; loomataudide vastu võitlemine; tapamajade ala korraldamine; elusloomade, liha ja lihasaaduste sisseja väljaveo kontrolli teostamine; järelevalve loomatoorsaadusi töötlevais asutistes[11].
Viited
- ↑ Ministeriumite adressid, Riigi Teataja, nr. 4, 4 detsember 1918
- ↑ Eesti Entsüklopeedia. 6. köide: Muther–Rakitse. Tartu: Loodus, 1936, lk 1195.
- ↑ III. Siseministerium teatab, Riigi Teataja, nr. 15, 12 märts 1919
- ↑ III. Nimetused., Riigi Teataja, nr. 3, 18 jaanuar 1919
- ↑ III. Siseministerium teatab, Riigi Teataja, nr. 11, 22 veebruar 1919
- ↑ 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 66, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
- ↑ 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 67, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
- ↑ 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 68, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
- ↑ 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 69, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
- ↑ 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 70, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
- ↑ 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 71, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
You must be logged in to post a comment.