Põldmagun (Papaver dubium) on magunaliste sugukonda maguna perekonda kuuluv rohttaim.
Levila ja kasvukoht
Areaali põhiosa on Vahemere ümbruses, kuid esineb ka Skandinaavias, ka Kesk-, Lääne- ja Väike-Aasias. Tulnukana kogu Euroopas. Eestis tavaline. Sagedam Lääne- ja Loode-Eestis, saartel.[1]
Kasvab umbrohuna põldudel, tulnukana jäätmaadel ja prahipaikadel. Eelistab liivakaid muldi, kasvab ka kaljudel ja hõredates metsades. Valgusnõudlik, kuivataluv.[1]
Kirjeldus
Lühiealine ühekojaline 10–70 cm kõrgune harunenud või vahel harunemata rohttaim. Kogu taim sisaldab mürgist piimmahla.[1]
Püstisel, väheharunenud, 20–60 cm kõrgusel, pikkade valkjate veidi karedate karvadega varrel on sulgjagused süstjate lehekestega lihtlehed.[1]
Õisi on taimel 2–14. Õie läbimõõt on 4,5–5 cm. Kroonlehed võivad olla kuni 2 cm pikad, helepunased või roosad, harvem valged. Tolmukaniidid on violetjad. Õieraod on lidus, õiepungad aga eemalehoiduvate karvadega.[1] Õitseb juunis ja juulis. Putuktolmleja.
Viljaks on äraspidimunajas kupar, mis on alusel sujuvalt ahenev, suhteliselt peenike ja karvadeta.[1] Seemned on 5–6 mm pikad, valmivad juuli lõpust augustini.
Viited
Välislingid
- Põldmagun andmebaasis eElurikkus
You must be logged in to post a comment.