Mordva keeled (vene keeles мордовские языки, ametlik venekeelne termin ersa ja mokša keelepaarile) on uurali keelte alarühm, mis koosneb lähedastest ersa ja mokša keelest. Varem peeti neid keeli lihtsalt "mordva keeleks".

2010. aasta rahvaloenduse andmetel valdas Venemaal mordva keeli 431 692 inimest.^[1] Mordva Vabariigi elanikest valdas mordva keeli 196 160 inimest (23,6% elanikkonnast).^[2]

Fonoloogia, sõnavara ja grammatika erinevuste tõttu ei mõista ersad mokša keelt ja vastupidi, mistõttu nad kasutavad omavahelises suhtlemise vene keelt. Suhtlemist takistab ka eelarvamus, et kuna nad räägivad eri keeli, siis ei ole vastastikune arusaamine võimalik, kui kumbki oma keelt räägib.

Mõlemal mordva keelel on oma kirjakeel. Ersa kirjakeel moodustati 1922. aastal ja mokša oma 1923. aastal.

Fonoloogilised erinevused keelte vahel:

• Mokša keel eristab täishäälikuid /ɛ, e/, kuid ersa keeles tähistab neid /e/
• Rõhutamata silpides tõstab ersa keel esile vokaalharmoonia nagu mitmes teises uurali keeles, kasutades häälikut /e/ sõnade alguses ja häälikut /o/ lõpus. Mokšad kasutavad švaad (e ja ö vaheline häälik) nendes kohtades.
• Ersa hambasombuhäälik /tʃ/ vastab mokša hõõrdhäälikule /ʃ/.

• Riho Grünthal. The Mordvinic languages between bush and tree: a historical reappraisal. Sámit, sánit, sátnehámit. Riepmočála Pekka Sammallahtii miessemánu 21. beaivve 2007. Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia = Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 253. Helsinki 2007. 115–135.