Miljonipeldik ehk miljonikäimla (hüüdnimi) oli Tallinnas Toompeal asunud avalik käimla, mis avati 16. jaanuaril 2002 ja likvideeriti 18. oktoobril 2024. Käimla sai tuntuks, kuna selle rajamine maksis 2,3 miljonit krooni ja selle rajamisega seoses algatati kriminaalasi.^[1][2]

Tualett oli seeriatoode mudelinimetusega Paragon 101/110. Konstruktsioon on 4206 mm pikk, 1914 mm lai ja 2657 mm kõrge ning selle sees oli hädaabitelefon.^[3]

Ehitis telliti Rootsi firmalt Danfo AB ja tagantjärele vormistati fiktiivne hange. Ehitamise ja kommunikatsioonide loomisega olid seotud AS Water Ser, AS Tallinna Vesi, AS KH Energia-Konsult ja OÜ Matthäi Ehitus.^[4]

Tualeti moodul maksis 864 424 krooni, koos tollikuludega 1,02 miljonit. Projekteerimine, mooduli ühendamine vee-, kanalisatsioonitrasside ja elektrivalgustusega, ehitustöid ning liitumistasu ASile Tallinna Vesi viis summa 1 648 539 kroonini. Käimla ümbruse korrastamiseks tehtud haljastustöid ja müüritugevdamise töid läksid maksma aga 710 000 krooni. Kokku kulutas linn kogu projekti peale 2 338 012 krooni ehk ligi 150 tuhat eurot.^[5]

Peatselt asendati käimla valgustus siniste lampidega, et narkomaane eemale peletada. Samuti hakati tualetti ööseks sulgema.^[6]

Alguses maksis tualeti kasutamine 2 krooni, alates 2004. aastast 3 krooni.^[7] 2011. aastast maksis WC külastamine 20 eurosenti. 2003. aastal oli miljonipeldiku tulu 21 640 krooni.^[8] 2004. aastal oli peldiku keskmine aastane tulu umbes 30 000 krooni ja ülalpidamise kulu 160 000 krooni aastas.^[9]

2002. aasta septembris suri käimlas keskealine meesterahvas.^[10]

2009. aasta algul läbis välikäimla korralise uuenduskuuri ja sai uue mündipilu.^[11]

2024. aasta 18. oktoobril teisaldati vana tualett, kuna see oli amortiseerunud ja kasutamiseks suletud.^[12] Detsembris paigaldati samale kohale uus käimla.^[13]

Võltsitud riigihange oli topelt ebaseaduslik, sest plekist tualettmooduli ostu nimetati eksitavalt selle ehitamiseks. Ehituse puhul võis korraldada kinnise riigihanke kuni 2 000 000 krooni suuruse tehingu puhul, kuid valmistoote ostmisel oli piir 200 000 krooni, Rootsis valmistatud käimla maksis 861 839 krooni, lisandus tollimaks.^[14]

Miljonipeldiku riigihanke välja kuulutanud kommunaalameti ehituse- ja järelevalveosakonna juhatajale Kaupo Raadikule ja Tallinna Teede AS arendusdirektorile Roland Sumrele ning tema asetäitjale ja tootmisosakonna juhatajale Margus Kuusmannile esitati süüdistus ametiseisundi kuritarvitamises.^[15][16] 2003. aastal tunnistasid Kaupo Raadik, Tiit Padar, Roland Sumre ja Margus Kuusmann end süüdi.^[17] Neid karistati kokkuleppemenetluse teel rahatrahviga 35 päevamäära.^[18][19]

Tallinna Kesklinna endise vanema Siim-Valmar Kiisleri avalduse põhjal algatati kriminaalasi. Tallinna linnavalitsuse sisejuurdlus selgitas, et raiskamisest olid teadlikud nii Kiisler kui kommunaalamet. Tallinna linnajuhid otsustasid käimla rajamise eest määrata distsiplinaarkaristuse kommunaalameti juhile Ain Valdmannile, vähendades ta palka aastaks kolme astme võrra – 18 700 kroonilt 15 000 kroonile. Karistuse ajal ei saanud talle maksta preemiat ega puhkusetoetust.^[20] Palka vähendati viieks kuuks ka Raadikul.^[17]

Valter Kruut andis 2002. aastal välja luulekogu "Võimuloss ja miljonipeldik".^[21]

Tähelepanu pälvis sündmus, kui 2002. aasta veebruaris külastas noorpaar pärast abielu registreerimist saatjaskonnaga miljonipeldikut.^[22]

• Ametiseisundi kuritarvitamine

• "RAHVA OMA KAITSE. Miljonipeldik" ERR arhiiv, saade oli eetris Raadio 2-s 22. jaanuaril 2002
• "Miljonipeldik sööb ahnelt hädaliste raha" Eesti Päevaleht, 24. juuli 2009
• "Tallinna miljonikäimla neelab kõvasti raha" Postimees, 7. veebruar 2011
• "15 AASTAT HILJEM: ühe miljonipeldiku lugu" Õhtuleht, 16. jaanuar 2017
• "VÕRDLUS | Eesti kõigi aegade lollim ost? Miljonipeldik enne ja nüüd" Delfi Forte, 8. november 2017
• "Tallinn vahetab kuulsa miljonipeldiku välja" ERR, 29.10.2024
• Rauno Ruus, "Miljonipeldik on Toompealt kadunud. Kesklinna vanem: sinna tuleb uus asemele" Delfi, 29.10.2024