Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.

14-aastaselt läks ta raamatuköitja õpilaseks ja huvitus õpipoisi ajal loodusteadusest. Ta pani kirja oma tähelepanekud ainete omaduste ja reaktsioonide kohta ning saatis need Humphry Davyle, kes võttis ta pärast nendega tutvumist oma assistendiks.

Faraday tähtsaimad avastused on seotud elektri ja magnetismiga. Väga hea eksperimentaatorina avastas ta katsete tulemusena 1831. aastal elektromagnetilise induktsiooni nähtuse.^[1] Samuti valmistas esimesena elektrivälja varjestava Faraday silindri ja demonstreeris oma katseseadmetega, et elektrivoolu saab muundada pöörlevaks liikumiseks. Selle nn elektromagnetilise rotatsiooni avastamine oli oluline eeldus elektrimootori väljatöötamiseks.

Ta sõnastas elektrolüüsiseadused ja võttis kasutusele terminid katood, anood, elektrood, ioon, elektrolüüt ja elektrolüüs.

Faraday avastas diamagnetismi ja paramagnetismi.

Michael Faraday valiti 1838. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Aastal 1840 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Tema järgi on nimetatud elektrimahtuvuse ühik farad. Tema pilt on Briti 20-naelsterlingisel rahatähel.

• Faraday efekt
• Faraday seadus
• Faraday elektrolüüsiseadused

• Ernst Kilkson, “Michael Faraday: iseõppija-füüsik, kes on andnud maailmale rea tähtsaid leiutisi”. Sari Suurmeeste elulood, nr. 23, EKS, Tartu 1934, 139 lk.

• Citizendiumi artikkel