Metanool

Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool^[viide?] (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH₃OH. See on lihtsaim alkohol.

    H
    |
H — C — O — H
    |
    H

Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH₃OH+2O₂=2CO₂+2H₂O

Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks.

Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks.

Et metanool sarnaneb lõhnalt ja maitselt etüülalkoholi ehk etanooliga, tuleb tihti ette metanoolimürgistusi. Surmavaks annuseks loetakse koguseid alates ~100 ml (rottidele suukaudsel manustamisel LD50 = 5,6 g/kg).

Ensüüm alkoholi dehüdrogenaas lagundab metanooli mürgiseks sipelghappeks ja formaldehüüdiks, mis kahjustavad nägemisnärvi; tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine. Teine oluline kahjustus tekib neerudes. Kolmas toime, peamine surmapõhjus, on kesknärvisüsteemi depressioon mürgiste metaboliitide tõttu.

Metanoolimürgistuse raviks kasutatakse põhiliselt fomepisooli (selle puudumisel etanooli) koos fool- ja foliinhapete ning hemodialüüsiga.^[1] Etanool toimib maksaensüümidele konkureeriva inhibiitorina, suurema afiinsuse tõttu jääb metanool lagundamata ning eritatakse neerude kaudu.

• Pärnu metanoolitragöödia