Maolest (Ophionyssus natricis) on lestaliik ämblikulaadsete klassist.[1]

Maolestad vajavad paljunemiseks peremeesorganismi verd, mida nad imevad.

Elutsükkel

Maolestadel eristatakse viit staadiumi: muna, vastse, proto- ja deutonümfi ning täiskasvanu staadium. Suguküpsuseni arenevad maolestad (olenevalt välistemperatuuridest) 2–2,5-nädalaselt ning elueaks on pakutud 5–6 nädalat.

Üleni märjaks saades maolestad harilikult upuvad.

Peremeesorganismid

Looduslikuks peremeheks peetakse kuningpüütoneid.

Peremeesorganismideks on mitmed roomajad, sh seltsilisloomadena peetavad maod.

Maolestad elutsevad vangistatud madudel harilikult peapiirkonnas. Omanik võib märgata maolestade poolt vereimemise tulemusel tekkinud turseid ja paistetust. Ka võib esineda madudel korratut kestamist mille käigus silmakilbised ei kestu, anoreksiat, kaalukaotust ja letargiat. Kui maolestadel õnnestub segamatult paljuneda siis võivad nad peremeesorganismi hukutada.

Arvatakse, et maod võivad sügeluse leevendamiseks tihedasti veevanne võtta.

Maolest võib ka inimesel elutseda.[2]

Haigustekitajatena

Maolesti peetakse mitmete parasitaarhaiguste võimalikeks siirutajateks nagu ophidian paramyxovirus ja inclusion body disease (IBD). IBD-d peetakse nakkuslikuks ning seni seda ravida ei osata, mistõttu tuleb nakatunud loomad eutaneerida.[3][4]

Viited

  1. ↑ Loomade elu 3:93.
  2. ↑ HANNE SCHULTZ, Human infestation by Ophionyssus natricis snake mite.Lühikokkuvõte, British Journal of Dermatology, 93. väljaanne, nr 6, lk695–697, detsember 1975, veebiversioon (02.06.2014) (inglise keeles)
  3. ↑ Snake Mite Infestation, veebiversioon (vaadatud 03.06.2014) (inglise keeles)
  4. ↑ Mark A. Mitchell, Thomas N. Tully, Manual of Exotic Pet Practice, lk 152, 2009, Saunders, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 03.06.2014) (inglise keeles)

Välislingid

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Maolest
No tags for this post.