Liivimaa õuekohus oli Liivimaa kohtuorgan (õuekohus), mis tegutses aastatel 1630–1889[1]. Õuekohus oli eelkõige apellatsioonikohus, mis vaatas üle maakohtute otsuseid[1]. Õuekohtu isikkoosseisus oli president, asepresident ning 6–12 aadlikku ja õigusteadlast[1].
Õuekohus asus aastatel 1630–1701 Tartus ja 1701–1889 Riias[1]. Rootsi võimu ajal allus Liivimaa õuekohus Stockholmi õuekohtule[1].
Venemaa keisririigis 1737–1797 allus Liivimaa õuekohus (saksa k. Livländische Hofgericht) Liivi-, Eesti- ja Soomemaa asjade justiitskolleegiumile ning 1797–1889 Venemaa Keisririigi Valitsevale Senatile[1].
Aastatel 1804–1889 tegutses Liivimaa õuekohtu juures erikoosseis (hiljem osakond), mis oli Liivimaa kubermangu kõrgeim talurahvakohus[1], Liivimaa kubemangu Kuressaare kreisi kreisikohtu apellatsioonikohtuks oli Saaremaa maanõunike kolleegiumi talurahvaasjade osakonnad[2].
Liivimaa õuekohtu presidendid
- Krahv Hans Heinrich von Liewen vanem (1664–1733), Liivimaa õuekohtu president
- Arthur von Sievers (1835–1896), Liivimaa õuekohtu president (saksa k. Präsident des Hofgerichts)
- 1851–1856, Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern (1778–1858), Liivimaa õuekohtu president
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Eesti entsüklopeedia. 10. köide: TÜRI–Y. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk 608.
- ↑ August Traat, Põhijooni vallakohtu arengust Eestis kuni 1866. aastani, Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 20, 1971, nr 1, lk 40
You must be logged in to post a comment.