Letipea-Mahu on piirkond Viru-Nigula vallas, mille pindala on 1498 hektarit. Üpriski ulatusliku pindala hulka jääb ka üks kaitseala, nimelt Letipea maastikukaitseala.

Letipea on üks olulisi lindude sulgimis- ja läbirändeaegse peatuspaigana. Läbirändel peatub seal hulgaliselt luiki, hanesid, parte, kaure ja laglesid.

Letipea-Mahu on hääbuva inimtegevusega piirkond, paljud sealsed eluhooned on tänapäeval kasutusel vaid suvilatena.

Letipea-Mahu on üpriski kivine. Suuremate veetõusudega jäävad madalad heinamaad vee alla ning kõrgematest küngastest moodustuvad väikesed saarekesed. Kunagised rannaäärsed saared, nagu näiteks Kaupsaar, Ulksaar ja Vanatsaar on tänaseks liitunud maismaaga.

Aastasadu on tegeldud Mahu rannas rannakaubandusega, täpsemalt sõbrakaubandusega, kus peamiseks vahetuskaubaks oli sool, vili, kartul ja silgud. 1930. aastatel lisandus ka salapiirituse vedu. Mahu sadamas toimusid iga-aastased silgulaadad.

Letipea-Mahul asub Baltimaade suurim rändrahn Ehalkivi, mille kõrgus on 7,6 meetrit ja ümbermõõt kuni 50 meetrit.

Märkimist väärivad veel Mahu ja Letipea majakas.

• Lääne-Virumaa väärtuslikud maastikud, lk 14–15