Kultuskivi on kivi, mille peal või juures on sooritatud kultustalitusi.

Uskumustega seotud kivirahn, millel on sellele osutav rahvapärane nimi (Ohvri-, Tohtri-, Hiie-, Maalja-, Kabeli-, Tondi-, Uku-, Kõrva-, Litrekivi) või mille pinnal leidub looduslikke või tehissüvendeid (lohke, nn jälgi). Paljude kivide kohta teatakse muistendeid. Eestis registreeritud rohkem kui 1700 kultuskivist on enamik (1300) väikeselohulised^[2].

• 
  Kultuskivi, 1. at eKr – 1. at, Peterburi tee ja Osmussaare tee vahelisel rohualal Lasnamäe linnaosas Tallinnas ^[3] arh. mälestis nr 2620
• 
  Kultuskivi, 1. at eKr – 1. at, Peterburi tee ja Osmussaare tee vahelisel rohualal Lasnamäe linnaosas Tallinnas^[4] arh. mälestis nr 2621
• 
  Ohvrikivi "Ussikivi" Tõdva-Nabala kõrvalmaantee esimesel kilomeetril Saku vallas Harjumaal, arheoloogiline mälestis nr 18923
• 
  Kultuskivi, Järveküla-Jüri tee Assaku alevikus Rae vallas Harjumaal, arheoloogiline mälestis nr 18729
• 
  Kultuskivi Voka külas Toila vallas Ida-Virumaal

• Lohukivi
• Ohvrikivi
• Uurdekivi

• Valter Lang. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2007, lk 67–69.