Korgitamm (Quercus suber) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv igihaljas puu.

Korgitamm on keskmise suurusega puu. Süstemaatiliselt paigutatakse ta tamme perekonna sektsiooni Cerris.

Korgitamme looduslik levila on Edela-Euroopa ja Loode-Aafrika.

Korgitamme koorest saadakse korki. Korgi äralõikamine ei kahjusta puud, see kasvab tagasi ja on järelikult taastuv loodusvara. Kork on arenenud arvatavasti kaitseks metsatulekahjude vastu.

Korgitamm elab 150–250 aastat. Esimest korda kogutakse korki 25 aasta vanustelt puudelt. Iga järgmise 9–12 aasta järel saab puult uuesti korki ja puu eluajal 12 korda. Korgi kogumine ei ole automatiseeritud ja see toimub täielikult käsitsi.

Maailmas on korgitammeistanduste all 25 tuhat km². Euroopa korgitööstus toodab aastas 340 tuhat tonni korki väärtusega 5 miljardit eurot ja pakub tööd 30 tuhandele inimesele. Veinipudelitele pandavad korgid hõlmavad korgi kogukasutusest 15%, kuid kasumist annavad 66%. Poole maailma korgitoodangust annab Portugal.

Portugalis on keelatud korgitamme maha raiuda, välja arvatud vanad varisemisohtlikud puud, millelt enam korki ei saa.

• Korgitamm andmebaasis eElurikkus

• Korgitammest ja tema korgist