2003. aasta (MMIII) oli 21. sajandi 3. aasta.

• Rahvusvaheline magevee aasta

• Juudi kalender: 5763, 5764
• Hinduistlik kalender: 5104, 5105
• Islami kalender: 1425, 1426
• Iraani kalender: 1381, 1382
• Sirvikalender: 10216

• 1. jaanuar – Luíz Inácio Lula Da Silva ("Lula") sai Brasiilia 37. presidendiks perioodiks 2003–2007.
• 1. jaanuar – Pascal Couchepin sai Šveitsi presidendiks.
• 2. jaanuar – süüdimõistetud kräkkeril Kevin Mitnickil lubati jälle arvutit kasutada.
• 5. jaanuar – kaks suitsiiditerroristi lasid ennast Tel Avivis õhku tappes 23 inimest, umbes 100 said haavata. Nii Islami Džihaad Palestiinas, kui Ḩamās väitsid ennast olevat selle terroriakti korraldajateks.
• 16. jaanuar – Kosmosesüstik Columbia startis oma viimasele missioonile STS-107, mis lõppes 16 päeva pärast katastroofiga.
• 19. jaanuar – Beverly Hillsis jagati Kuldgloobuseid. Martin Scorsese võitis Kuldgloobuse parima režissööritöö eest filmis "New Yorgi jõugud". Film "Chicago" võitis kolm nominatsiooni.
• 21. jaanuar – Mehhikot tabas maavärin tugevusega 7,6 magnituudi Richteri skaalal.
• 22. jaanuar – viimane kontakt kosmosejaamaga Pioneer 10, mis on üks kaugemale jõudnud kosmoselaevu.
• 24. jaanuar – hakkas ametlikult tööle USA uus ametkond United States Department of Homeland Security.
• Jaanuar – Iraagi desarmeerimise kriis: hoolimata kriitikast kogu maailmas tegid Suurbritannia, Hispaania, Itaalia, Portugali, Ungari, Poola, Taani ja Tšehhi juhid USA toetuseks avalduse, mille kohaselt Iraagi juht Saddam Hussein ei tohi rikkuda ÜRO resolutsioone.

• 1. veebruar – kosmosesüstik Columbia katastroof: kosmosesüstik Columbia purunes Maa atmosfääri sisenemisel Texase kohal; kõik pardal olnud seitse astronauti said surma.
• 5. veebruar – Iraagi desarmeerimise kriis: USA riigisekretär Colin Powell esines ÜRO Julgeolekunõukogu ees Iraagi küsimuses.
• 15. veebruar – ülemaailmsed Iraagi sõja vastased meeleavaldused: üle 6 miljoni inimese rohkem kui 600 linnas üle maailma avaldas meelt Iraagi sõja vastu; see oli üks suuremaid meeleavaldusi ajaloos.
• 18. veebruar – Itaalias Val di Fiemmes algasid 2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused. Võistlusel kulgesid edukalt ka eestlastele. Kristina Šmigun võitis kahel alal hõbemedali, ühel alal pronksi ja tuli topeltjälitussõidus maailmameistriks. Jaak Mae võitis 15 km klassikasõidus hõbemedali.
• 23. veebruar – New Yorgis toimus 2003. aasta Grammy auhindade üleandmise tseremoonia, kus esinesid muuhulgas Nickelback, No Doubt, Foo Fighters ja Britney Spears.
• 26. veebruar – üks USA ärimees viidi Vietnami Prantsuse hospidali Hanois; Maailma Terviseorganisatsiooni arst Carlo Urbani teatas organisatsioonile ülinakkavast haigusest; nii ärimees kui ka Urbani surid märtsis SARSi.
• 26. veebruar – Iraagi desarmeerimise kriis: USA president George W. Bush pidas avaliku kõne oma nägemusest Iraaki sissetungimisele järgneva demokraatia kohta; Bush ütles, et see saab teistele riikidele eeskujuks.

• 9. märts – Bakuus avati uus sünagoog.
• 11. märts – Haagis alustas tööd ÜRO alaline rahvusvaheline sõjakuritegude kohus.
• 12. märts – lasti maha Serbia peaminister Zoran Đinđić.
• 15. märts – Hiina rahvakongress valis Hu Jintao Hiina presidendiks.
• 16. märts – Soomes toimusid parlamendivalimised.
• 20. märts – liitlasväed USA juhtimisel alustasid sõda Iraagi vastu.
• 20. märts – Hemphilli lähedalt Texasest leiti kosmosesüstik Columbia must kast.

• 3. aprill – USA väed said enda valdusse Bagdadi rahvusvahelise lennuvälja.
• 4. aprill – USA väed vallutasid Bagdadi. Linna keskväljakule kogunenud inimesed tõmbasid maha Saddami hiigelkuju.
• 15. aprill – Anneli Jäätteenmäki valiti Soome peaministriks.
• 16. aprill – väga radioaktiivne RITEG-majakas sattus Vene varaste saagiks, tuumamaterjali uputati Soome lahte.
• 19. aprill – Nigeerias toimusid presidendivalimised.
• 30. aprill – enesetaputerrorist laskis ennast Tel Avivis õhku, tappes 3 inimest.

• 8. mai – USA senat andis toetuse NATO laienemisele. Seitsme riigi NATOsse võtmise poolt hääletas 96 saadikut, vastu ja erapooletuid polnud.
• 24. mai – Riias peetud 48. Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Türgi esineja Sertab Erener lauluga "Everyway that I can". Eesti jäi 21. kohale.

• 11. juuni – Etioopiast leiti kolm 160 000 aastat vana inimese pealuud.
• 14. juuni – Euroopa Liidu laienemine: tšehhid hääletasid Euroopa Liiduga liitumise poolt. Hääletusest võttis osa 55,2% Tšehhi valijaskonnast, kellest 77,3% hääletas liitumise poolt.
• 18. juuni – Anneli Jäätteenmäki astus Soome peaministri kohalt tagasi.

• 26. august – USA kosmoseagentuur NASA avalikustas kosmosesüstiku Columbia katastroofi põhjuste aruande, milles leitakse, et õnnetuses olid samavõrd süüdi NASA juhid kui tehnilised vead.

• 23. august – Pariisis algasid IX kergejõustiku maailmameistrivõistlused. Andrus Värnik saavutas odaviskes tulemuse 85.17 ja teenis sellega maailmameistrivõistluste ajaloos kolmanda eestlasena hõbemedali.

• 2. september – astronoomid teatasid asteroidi 2003 QQ47 avastamisest.
• 5. september – David Blaine alustas Thamesi jõe kohal vastupidavuskatset, mille käigus elas ta 44 päeva 30 jala kõrgusel väikeses kastis ilma söögita.
• 6. september – Bermudale jõudis orkaan Fabian. Tegemist oli tugevaima orkaaniga, mis oli saart viimase viieteistkümne aasta jooksul tabanud.
• 9. september – Singapuri mehel diagnoositi SARS. Tegemist oli esimese haigusjuhtumiga alates sama aasta juunist.
• 10. september – Rootsi välisministrit Anna Lindhi pussitati ühes Stockholmi kaubamajas; järgmisel päeval ta suri.
• 13. september – taifuun tabas Lõuna-Koread, tappes 42 inimest ja jättes kadunuks 24.
• 14. september – rootslased hääletasid euro kasutuselevõtu vastu.
• 16. september – Rootsi politsei vahistas Per-Olof Svenssoni kahtlustatuna Rootsi välisministri Anna Lindhi mõrvas.
• 20. september – Euroopa Liidu laienemine: lätlased hääletasid Euroopa Liiduga liitumise poolt.
• 27. september – saadeti välja Euroopa Kosmoseagentuuri satelliit SMART-1.
• 22. september – Rumeeniast 2002. aastal leitud lõualuu tunnistati kuuluvat vanimale leitud nüüdisinimesele. Lõualuu vanuseks määrati radiosüsiniku meetodiga vahemik 34 000 kuni 36 000 aastat tagasi.

Vaata ka: Oktoober 2003

• 5. oktoober – Tšetšeenia valimised: Venemaa juhtkonna poolt toetatav Ahmat Kadõrov sai Venemaa vabariigi Tšetšeenia presidendivalimistel ülekaaluka võidu, saades 81 protsenti häältest.
• 5. oktoober – Iisraeli sõjalennukid ründasid üht Islami Jihadi väljaõppebaasi Süüria territooriumil kättemaksuks enesetaputerroriakti eest ühes Haifa restoranis, milles hukkus 19 inimest. Iisraeli ajakirjanduse väitel on see esimene Iisraeli rünnak Süüria pinnal rohkem kui 20 aasta jooksul.
• 6. oktoober – Iisraeli uute ähvarduste tõttu kuulutas Palestiina juht Yasser Arafat Palestiina aladel välja erakorralise seisukorra ning seadis oma seadlusega ametisse uue valitsuse. Peaministriks ja kaheksaliikmelise erakorralise kabineti juhiks määrati Ahmed Qurei.
• 7. oktoober – Türgi parlament kiitis häälteenamusega 358:183 heaks rahuvalvajate saatmise Iraaki. See oli suur võit USA-le, kes püüdis laiendada teiste riikide kaasatust Iraagis.
• 7. oktoober – valijad kutsusid tagasi California kuberner Gray Davise. Uueks kuberneriks sai suurima häälte arvu (48,1% häältest) saanud kandidaat vabariiklane Arnold Schwarzenegger.
• 9. oktoober – Pakistani sõjaväe teatel viis Pakistan läbi tuumapäid kanda võiva keskmaaraketi eduka katsetuse. Lasti välja rakett Hatf-4 ehk Shaheen 1. Raketi tegevusraadius on 435 miili, nii et see ulatub enamiku suuremate sihtmärkideni Indias.
• 11. oktoober – Jaapani peaminister Koizumi Jyunichiro saatis Esindajatekoja laiali. Uued parlamendivalimised määrati 9. novembrile 2003.
• 12. oktoober – Bagdadi kesklinnas hotellis "Bagdad", mida peetakse CIA peakorteriks, toimus suur inimohvritega plahvatus, mille arvatavasti põhjustas autopomm.
• 14. oktoober – Libeerias astus ametisse uus valitsus.
• 15. oktoober – Hiina saatis kosmoselaevaga Shenzhou 5 orbiidile esimese taikonaudi Yang Liwei. Oli ette nähtud teha 21 tunni jooksul 14 tiiru ümber Maa.
• 16. oktoober ÜRO Julgeolekunõukogu kiitis ühehäälselt heaks USA kavandatud uue resolutsiooni Iraagi kohta.
• 17. oktoober – Carlos Mesa sai Boliivia presidendiks.
• 19. oktoober – paavst Johannes Paulus II kuulutas õndsaks ema Teresa.
• 21. oktoober – ÜRO peaassamblee kiitis heaks resolutsiooni, mis nõuab, et Iisrael eemaldaks kaitsetara Jordani jõe Läänekaldal.
• 24. oktoober – lennuk Concorde tegi viimase lennu.
• 26. oktoober – Mihhail Hodorkovski arreteeriti. Mõni päev hiljem arestisid Venemaa kohtuvõimud ka naftakompanii Jukos aktsiad.
• 30. oktoober – Venemaa president Vladimir Putin vabastas ametist oma administratsioonijuhi Aleksandr Vološini.
• 31. oktoober – Malaisia kauaaegne peaminister Mahathir Mohamad lahkus ametist. Tema järeltulijaks sai Abdullah bin Ahmad Badawi.

Vaata ka: November 2003

• 4. november – Sri Lanka president Chandrika Kumaratunga saatis parlamendi laiali, viies riigi faktiliselt sõjaseisukorda.
• 5. november – Päikesel leidis aset suurim loide, mis on kunagi registreeritud.
• 6. november – Briti Konservatiivse Partei uueks liidriks kinnitati Michael Howard.
• 8. november – Saudi Araabia pealinnas Ar-Riyadis oli võimas enesetaputerrorirünnak; plahvatuses sai surma üle 20 ja haavata üle 100 inimese.
• 9. november – Jaapani valimised võitis Liberaaldemokraatlik Partei (peaminister Jun'ichirō Koizumi).
• 12. november – Palestiina parlament kiitis heaks uue valitsuse, mida juhib Ahmed Qurei.
• 13. november – Craig Venter teatas paljuneva kunstliku viiruse loomisest.
• 15. november – İstanbulis (Türgi) plahvatas sünagoogide lähedal kaks autopommi. Surma sai vähemalt 20 ja haavata 250 inimest.
• 16. november – Serbia presidendivalimised ebaõnnestusid, sest osalusprotsent oli ainult 38% (vajalik oli 50%).
• 20. november – İstanbulis oli kaks autopommiplahvatust (HSBC pangas ja Suurbritannia konsulaadis). Surma sai vähemalt 25 (sealhulgas Briti peakonsul Roger Short) ja haavata sadu inimesi.
• 22. november – Thbilisis piirasid Gruusia presidendi Eduard Ševardnadze vastased parlamendihoone ümber ja nõudsid presidendi tagasiastumist. Ševardnadze kuulutas välja erakorralise seisukorra. Järgmisel päeval astus ta tagasi.
• 26. november – India ja Pakistan kuulutasid välja relvarahu Kashmiri piirkonnas.
• 27. november – USA president George W. Bush külastas tänupüha puhul Ameerika sõdureid Bagdadis.

Vaata ka: Detsember 2003

• 12. detsember – Paul Martin sai Kanada peaministriks.
• 13. detsember – USA väed võtsid Iraagis Tikrīti lähedal kinni Iraagi endise presidendi Şaddām Ḩusayni.
• 14. detsember – pärast 1996. aasta tulekahju taasavati Veneetsia ooperiteater La Fenice.
• 18. detsember – Spordivahekohus (CAS) otsustas diskvalifitseerida Johann Mühleggi (Hispaania) ja Olga Danilova (Venemaa) dopingaine darbepoetiini tarvitamise eest 2002. aasta taliolümpiamängudel ning neilt medalid ära võtta.
• 19. detsember – Liibüa juht Moammar al-Qadhafi tunnistas, et Liibüa töötas välja massihävitusrelvi, kuid on nüüd otsustanud sellest plaanist loobuda.
• 26. detsember – Lõuna-Iraanis toimus tugev maavärin, mille epitsenter asus Bami linna lähedal. Umbes 40 000 inimest sai surma ja umbes 50 000 vigastada. Hävis suurem osa linnast ja Bami tsitadell.
• 28. detsember – Serbias olid parlamendivalimised. Serbia Radikaalne Partei võitis 250-kohalises parlamendis 81 kohta.
• 28. detsember – Guatemala presidendivalimiste teises voorus võitis Óscar Berger, kes sai 54% häältest.
• 31. detsember – Taiwani president Chen Shui-bian kirjutas alla seadusele, mis lubab korraldada referendumeid. Hiina Rahvavabariik mõistis selle hukka.

• 8. jaanuar – ilmuma hakkas Eesti Spordileht^[1].
• 12. jaanuar – Tartus avati piiskop Platoni bareljeef.
• 13. veebruar – asutati Sihtasutus Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus.
• 7. veebruar – 20. märts – rajati ja oli kasutusel Hiiumaa ja mandri vaheline jäätee.
• 2. märts – toimusid Riigikogu valimised. Keskerakond ja Res Publica said valimistel 28 kohta Riigikogus, järgnesid Reformierakond 19, Rahvaliit 13, Isamaaliit 7 ja Mõõdukad 6 mandaadiga.
• 13. märts – asutasid Eesti Vabariik, Tallinna Tehnikaülikool ja linn Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutuse Tehnopol.
• 10. aprill – ametisse asus Juhan Partsi valitsus.
• 1. mai – asutati Tervise Arengu Instituut.
• 23. mai – Alar Sikk vallutas esimese eestlasena Džomolungma.
• 22. juuni – taasavati Vabadussõja mälestussammas Tartus, Vabaduse puiestikus.
• 27. juuni – avati Okupatsioonide muuseum.
• 1. juuli – avati A Le Coq Tartu Õllemuuseum.
• 14. september – Eesti kiitis referendumil Euroopa Liiduga ühinemise heaks.
• 25. september – Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II saabus visiidile Eestisse.
• 29. september – Tartus lõpetas töö Raadio Tartu.
• 7. detsember – peaminister vabariigi presidendi ülesandeis Kalev Ots nimetas nn Nõmme valitsuse uue koosseisu, kus peaministri asetäitja on Ahti Mänd.

• Mari Sobolev sai Academia Grata direktoriks.

• 3. jaanuar – Greta Thunberg, Rootsi aktivist
• 17. jaanuar – Eva-Lotta Kiibus, eesti iluuisutaja
• 12. mai – Mark Lajal, eesti tennisist
• 28. mai – Prometea, esimene kloonitud hobune

Pikem nimekiri artiklis Surnud 2003

• 5. jaanuar – Roy Jenkins, Suurbritannia poliitik
• 24. jaanuar – Gianni Agnelli, Itaalia ärimees
• 26. jaanuar – Valeri Brumel, vene kõrgushüppaja
• 27. jaanuar – Henryk Jabłoński, Poola poliitik
• 3. veebruar – Aino Järvesoo, eesti pedagoogikateadlane ja suurannetaja
• 14. veebruar – lammas Dolly, maailma esimene kloonitud imetaja
• 23. veebruar – Robert K. Merton, USA sotsioloog
• 4. märts – Džaba Ioseliani, Gruusia mässaja
• 12. märts – Zoran Ðinđić, Serbia poliitik
• 30. märts – Valentin Pavlov, Nõukogude poliitik
• 31. märts – H. S. M. Coxeter, Kanada matemaatik
• 1. aprill – Leslie Cheung, Hongkongi laulja ja näitleja
• 17. aprill – Robert Atkins, USA arst
• 23. aprill – Bernard Katz, saksa päritolu briti biofüüsik, Nobeli meditsiiniauhind 1970
• 5. mai – Walter Sisulu, Lõuna-Aafrika poliitik
• 27. mai – Luciano Berio, itaalia helilooja
• 28. mai – Ilya Prigogine, vene päritolu Belgia füüsik ja keemik
• 28. mai – Oleg Makarov, Nõukogude kosmonaut
• 5. juuni – Jürgen Möllemann, Saksa poliitik
• 12. juuni – Gregory Peck, USA filminäitleja
• 16. juuni – Georg Henrik von Wright, soomerootsi filosoof
• 22. juuni – Vasil Bykaŭ, valgevene kirjanik
• 29. juuni – Katharine Hepburn, USA näitleja
• 14. juuli – Éva Janikovszky, ungari lastekirjanik
• 17. juuli – David Kelly, Suurbritannia relvaekspert
• 20. juuli – Lauri Aus, eesti jalgrattasportlane (liiklusõnnetus)
• 22. juuli – Uday Hussein, Saddam Husseini poeg
• 1. august – Marie Trintignant, prantsuse filminäitleja
• 16. august – Idi Amin, Uganda diktaator
• 30. august – Donald Davidson, USA filosoof
• 5. september – Kir Bulõtšov, vene ulmekirjanik
• 8. september – Leni Riefenstahl, saksa režissöör ja fotograaf
• 9. september – Edward Teller, USA füüsik, Ameerika vesinikupommi väljatöötaja
• 11. september – Anna Lindh, Rootsi välisminister (mõrvati)
• 12. september – Johnny Cash, USA muusik
• 18. september – Valve Janov, eesti kunstnik
• 25. september – Edward Said, Palestiina päritoluga esseist
• 28. september – Elia Kazan, USA režissöör
• 5. oktoober – Neil Postman, USA kultuurikriitik
• 16. oktoober – László Papp, ungari poksija
• 19. oktoober – Alija Izetbegović, Bosnia ja Hertsegoviina endine president
• 26. oktoober – Elem Klimov, filmirežissöör
• 3. november – Rassul Gamzatov, avaari luuletaja
• 28. november – Mihkel Mathiesen
• 12. detsember – Heydər Əliyev, Aserbaidžaani poliitik
• 12. detsember – Keiko, mõõkdelfiin
• 24. detsember – Linda Viiding, eesti tõlkija
• 31. detsember – Terje Soots, eesti raadioajakirjanik
• 31. detsember – Rein Helme, eesti sõjaajaloolane

• füüsika – Aleksei Aleksejevitš Abrikossov, Vitali Ginzburg ja Anthony Leggett
• keemia – Peter Agre ja Roderick MacKinnon
• meditsiin – Paul Lauterbur ja Peter Mansfield
• kirjandus – John Maxwell Coetzee
• rahu – Shīrīn ‘Ebādī
• majandus – Robert Engle ja Clive Granger