Jonathan Francis Bennett (17. veebruar 1930 Greymouth, Uus-Meremaa– 31. märts 2024) oli Uus-Meremaa päritolu Briti filosoof, kes tegeles peamiselt keelefilosoofiaga ja varauusaja filosoofia ajalooga.
Bennett on õppinud Uus-Meremaa Ülikoolis ja Oxfordi ülikoolis.
Ta on õpetanud Cambridge'i ülikoolis (1956–1968), Simon Fraseri Ülikoolis (1968–1970), Briti Columbia Ülikoolis (1970–1979) ja Syracuse'i Ülikoolis (1979–1997). 1980. aastal oli ta Oxfordi ülikooli Brasenose'i kolledži Tanneri lektor, 1992. aastal Oxfordi ülikooli John Locke'i lektor.
Bennett uuris ratsionaalsust ning töötas välja tegevusteoorial põhineva tähendusteooria. Ta tegeles ka metafüüsikaga.
Tema raamat "Kant's Analytic" (1966) koos Peter Strawsoni raamatuga "The Bounds of Sense" andis uue hoo Kanti pärandi uurimisele.
Bennetti veebisaidil on uusaja filosoofia klassikute (sh ingliskeelsete) teoste ümberpanekuid tänapäeva inglise keelde.
Emeriitprofessorina elas ta Kanadas Briti Columbias.
Tunnustus
Teosed
Raamatud
- 1989 (1964). Rationality: An Essay towards an Analysis. Hackett. Google Books
- 1966. Kant's Analytic. Cambridge Univ. Press. Google Books
- 1971. Locke, Berkeley, Hume: Central Themes. Oxford Univ. Press. Google Books
- 1974. Kant's Dialectic. Cambridge Univ. Press. Google books
- 1990 (1976). Linguistic Behaviour. Hackett. Linguistic Behaviour
- 1984. A Study of Spinoza's Ethics. Hackett. Google Books
- 1988. Events and their Names. Hackett. Google Books
- 1995. The Act Itself. Oxford Univ. Press. Google Books
- 2001. Learning from Six Philosophers. Oxford Univ. Press. Google Books
- 2003. A Philosophical Guide to Conditionals. Oxford Univ. Press. Google Books
Artikleid
- 1988. Quotation. Noûs 22, lk 399–418. JSTOR Autor esitab Donald Davidsoni artiklis "Quotation" esitatud tsiteerimise demonstratiiviteooria versiooni vastu oluliste tunnuste argumendi ning esitab demonstratiiviteooria oma versiooni, milles ta enda sõnul kasutab tsiteerimise kirjeldusteooria elemente.
You must be logged in to post a comment.