Jaan Piiskar (11. veebruar 1883 Vastemõisa vald, Viljandimaa – 19. detsember 1941 Sosva vangilaager, Sverdlovski oblast) oli Eesti poliitik ja haridustegelane.

Piiskar oli Eesti Vabariigi vasakpoolsemaid haridusministreid, pedagoogilises tegevuses aga suhteliselt rahumeelne, pooldades emakeelset kooli, eksperimentaalpedagoogikat ning edendades kutseharidust.

Jaan Piiskar õppis 1897–1900 Suure-Jaani kihelkonnakoolis ning lõpetas 1901 Sindi ministeeriumikooli pedagoogikaklassi. 1904. aastal omandas Pärnu gümnaasiumi juures algkooliõpetaja ja 1907 samas koduõpetaja kutse.

Aastatel 1901–1905 ja 1908–1909 töötas Piiskar Võru Linnakooli õpetajana. Pärast seda oli ta Pärnu Eesti Kooliseltsi Progümnaasiumi õpetaja (vaheaegadega 1909–1919) ja üks Pärnu Kaubanduskooli asutajaid ning õpetajaid (1913–1918).

Ta oli Asutava Kogu ja I–V Riigikogu liige (1919–1937). Seejuures oli Piiskar kolmel korral Riigikogu II abisekretär (27. november 1924 – 22. juuni 1926, 22. juuni 1926 – 14. juuni 1929 ja 2. juuli 1929 – 13. märts 1930) ning Eesti Vabariigi haridusminister Konstantin Pätsi kolmandas valitsuses (1931–1932)

1933. aastal karistati Karl Asti ja Jaan Piiskarit joobnud olekus rahurikkumise pärast 5-kroonise rahatrahvi või 2-päevase arestiga^[1].

1938. aastast Tallinna Pandimaja abijuhataja.

NKVD arreteeris ta Tallinnas. Saadeti vangilaagrisse. Surmaotsus, suri eeluurimisel.^[2]

• Eesti Sotsialistide-revolutsionääride Partei liige (Asutava Kogu ajal)
• Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei liige (I ja II Riigikogu ajal). Iseseisvad sotsialistid oli vasakpoolseim legaalne erakond Eestis, mis alates 1922. aastast muutus Eestimaa Kommunistliku Partei käsualuseks. Piiskar kuulus erakonna paremasse tiiba, mis ühines 1925. aastal Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Parteiga. Ühinenud erakond kandis nimetust Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei.
• Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei liige (III–V Riigikogu ajal)

• Pärnumaa Õpetajate Liidu esimees (1917)
• Pärnu linnavolikogu liige (1917–1919)
• ajalehe Võitleja väljaandja ja vastutav toimetaja (1918)
• Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige (1919–1921; 1924–1934)
• ajalehe Töö ja Võitlus vastutav toimetaja (1920). Vasakradikaalse suunitluse tõttu ajalehe ilmumine keelustati.
• Tallinna linnavolikogu liige (alates 1923. aastast)
• Riigi- ja Omavalitsusteenijate Keskliidu esimees (1926–1927)
• Eesti Haridusliidu juhatuse liige (1926–1930; 1938–1940)
• Eestimaa Töölisühingute Keskliidu juhatuse esimees (1927–1931)
• ajakirja Tööliste Hääl vastutav toimetaja (1928–1930)

• Jaan Piiskar Eesti biograafilises andmebaasis ISIK