Jaak Lipso (18. aprillil 1940 Tallinn – 3. märts 2023[1]) oli eesti korvpallur ja treener.
Elulugu
Ta lõpetas 1959. aastal Tartu 1. Keskkooli, õppis 1959–1960 Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonnas ning 1964–1975 (vaheaegadega) kaugõppes Moskvas Kehakultuuri Keskinstituudis ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuuriteaduskonnas.
Koolipõlves võitis Jaak Lipso Eesti noortevõistlustel auhinnakohti nii kergejõustikus, tennises, ujumises kui ka ratsutamises. Korvpalli hakkas mängima 1956. aastal Viktor Laatsi treeningurühmas. Ta tuli 1957. aastal Nõukogude Liidu noortemeistriks ning võitis 1957. ja 1958. aasta Nõukogude Liidu koolinoorte spartakiaadil pronksmedali. Eestis juhendasid ja suunasid teda treenerid Selma Multer, Atko Viru, Edgar Naarits, Ernst Ehaveer, Heino Krevald, Joann Lõssov, Ilmar Kullam ja August Sokk.
Aastatel 1957–1960 ja 1969–1975 kuulus Jaak Lipso Eesti korvpallikoondisse ja Kalevi esindusmeeskonda.
Aastatel 1961–1970 kuulus ta NSV Liidu korvpallikoondisse.
Ta võitis NSV Liidu koondises hõbemedali 1964. aasta Tōkyō olümpiamängudel ja pronksmedali 1968. aasta México olümpiamängudel.
Maailmameistrivõistlustelt sai ta 1967. aastal kuldmedali ja 1970. aastal pronksmedali. Aastatel 1963, 1965 ja 1967 tuli ta Euroopa meistriks.
Aastatel 1963 ja 1968 võitis ta Nõukogude Liidu AKSK meeskonnas Euroopa klubide karika.
Ta oli ka kuuekordne NSV Liidu meister (1962–1966 ja 1969) ja viiekordne Eesti NSV meister (1958, 1959, 1971, 1974 ja 1979).
Jaak Lipso mängis üht peaosa (kriminaaljälituse ülemat) 1971. aasta Gruusia filmis "Mina, uurija".
Aastatel 1989–1994 oli ta Kalevi Spordihalli direktor. Hiljem töötas ta taksojuhina ning Tallinna Ehitaja (1978–1980), Kalevi esindusmeeskonna (1980–1982), Nybiti (1996) ja Jüri Basketi meeste korvpallitreenerina.[2]
Elu viimased aastad elas ta koos abikaasa Mallega Tabasalu kandis Tilgu sadama lähistel.[2] Ta on maetud Rannamõisa kalmistule.
Saavutused
Rahvusmeeskond
- Olümpiamängud:
1964, 
1968 - Maailmameistrivõistlused :
1967, 1970 - Euroopa meistrivõistlused : 1963, 1965, 1967
Klubi
- Euroliiga meistrivõistlused: 1963, 1969
- Nõukogude Liidu liiga meistrivõistlused: 1962, 1963, 1964, 1965, 1966, 1969
- Eesti NSV meistrivõistlused: 1958, 1959, 1971, 1974, 1979
Tunnustus
- 2001 Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk[3]
- 2007 Eesti Vabariigi spordipreemia (elutööpreemia – silmapaistvate saavutuste eest tippsportlasena korvpallis)
- 2009 Eesti Olümpiakomitee teenetemärk
Surm
Jaak Lipso suri 82-aastaselt 3. märtsil 2023.[4] Tema ärasaatmine toimus 11. märtsil Kalevi spordihallis.[5]
Viited
- ↑ "Suri korvpallilegend Jaak Lipso" Delfi Sport, 3. märts 2023.
- ↑ 2,0 2,1 Valeri Maksimov, Aldo Maksimov. Jaaks Lipso: pikem juubelijutt suure mehega Basket.ee, aprill 2015.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Karl Mihkkel Eller. Suri Eesti korvpallilegend Jaak Lipso Postimees, 3. märts 2023.
- ↑ Jaak Lipso saadeti viimsele teele ERR Sport, 11. märts 2023.
Kirjandus
- Tiit Lääne. "Jaak Lipso". Eesti Olümpiakomitee 2010. ISBN 9789949905102
Välislingid
- Biograafia ESBL-is
- Jaak Lipso veebisaidil Olympedia (inglise)
- Tutvustus Basketpedya lehel (inglise keeles)
- Ilmus raamat korvpallur Jaak Lipsost. neljas.ee, 20. aprill 2010
- Valeri Maksimov, Aldo Maksimov. Jaaks Lipso: pikem juubelijutt suure mehega Basket.ee, aprill 2015
- Kalle Voolaid. Jaak Lipso – Tartu oma poiss, kes võitnud ainukese eestlasena korvpallis kaks olümpiamedalit ja Euroliiga Postimees.ee, 3. märts 2023
You must be logged in to post a comment.