Poolsaare sõda (ka Hispaania iseseisvussõda) oli sõda Napoleoni sõdade ajal aastatel 1807–1814 Pürenee poolsaarel. Selles osalesid ühel pool Portugal, Hispaania ja Suurbritannia ning teisel pool Prantsusmaa okupatsiooniväed.

Sõda algas kui Prantsusmaa ja Hispaania 1807. aastal Portugali tungisid ja okupeerisid ning eskaleerus 1808. aastal kui Prantsusmaa ka oma senise liitlase Hispaania okupeeris. Prantslaste keiser Napoleon I sundis Hispaania kuninga Fernando VII ja tema isa Carlos IV troonist loobuma, seadis uueks kuningaks oma venna Joseph Bonaparte'i ning võttis vastu Bayonne'i põhiseaduse. Enamik Hispaania rahvastikust ei võtnud uut võimu omaks ning hakkasid okupantide vastu sõdima. Poolsaare sõda kestis aastani 1814, kui Kuues koalitsioon Napoleoni võitis. Seda peetakse üheks esimeseks rahvuslikuks iseseisvussõjaks. See tõi endaga kaasa ka partisanivõitluse leviku.

Hispaanlased lõid prantslasi 1808. aastal Andaluusias Bailén lahingus, seda peetakse Napoleoni esimeseks maapealseks kaotuseks Euroopas. Aastal 1810 kolisid Hispaania (sisuliselt eksiil)valitsus ja parlament Cádizi ning Prantsusmaa piiras linna. Britid kaitsesid Arthur Wellesley juhtimisel Portugali ning aitasid võimaluste piires koos Portugaliga Hispaaniat, hispaanlased pidasid prantslaste vastu sõda omal maal. Aastal 1812 saatis Napoleon välja suure armee Venemaad ründama ning hispaanlastel õnnestus prantslasi Salamanca lahingus lüüa ning Madrid tagasi vallutada. Aasta hiljem saatis koalitsiooni edu ka Vitoria lahingus ning tee võiduni oli tagatud.

Talvel 1813–1814 taganes marssal Jean-de-Dieu Soult üle Püreneede oma armeega, mis ei saanud enam emamaalt piisavalt toetust. Aastatepikkune sõda Hispaanias oli Prantsusmaa Grande Armée jaoks valus löök. Kuigi lahinguväljal saatis prantslasi tihti edu, õnnestus hispaanlastel nende toetusliine ja üksuseid varitsuste, reidide jm partisanitaktikaga piisavalt kurnata. Hispaania väed löödi tihti tagasi, kuid kuna neil õnnestus alati ennast koguda ja vastulöögile asuda, andis see hoobi prantslaste moraalile. Napoleon nimetas poolsaare sõda Hispaania mädapaiseks.

Sõja ajal võttis Cádizi parlament vastu 1812. aasta Hispaania põhiseaduse, millest sai hiljem Euroopa liberalismi alustala. Poolsaare sõda kurnas nii Hispaaniat kui Portugali ning sellele järgnesid Ladina-Ameerika iseseisvussõjad ja pikemas perspektiivis nii Hispaania kui Portugali koloniaalimpeeriumi lagunemine.

Allikad

No tags for this post.