Hiiumaa rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastail 1950–1989.

Hiiumaa rajooni kuulusid:

• Kärdla linn (linn aastast 1938)
• Emmaste külanõukogu (moodustatud 1945)
• Käina külanõukogu (1945)
• Lauka külanõukogu (1945)
• Pühalepa külanõukogu (1945)

EKP rajoonikomitee oli põhikirjajärgselt rajooni parteiorganisatsiooni juhtiv organ, koosnes konverentsil valitud komiteest ja büroost. Komitee oli EKP kohalik võimuorgan, mis tegeles kõigi maakonna probleemidega, kontrollis asutuste ja ettevõtete (eriti kohalike nõukogude) tööd ning kõrgemate parteiorganite otsuste täitmist neis, kinnitas inimesi (ka parteituid) paljudele ametikohtadele, korraldas poliitharidust ja ideoloogiatööd, pidas kommunistide arvestust, kinnitas parteisse vastuvõtu ning sealt väljaheitmise, arutas parteiliikmete personaalküsimusi. Struktuur : sekretariaat ( üldosakond), partei-, ametiühingute ja komsomoliorganite osakond (1955. aastast organiseerimisosakond), propaganda- ja agitatsiooniosakond, parteistatistika ja ühtse parteipileti sektor (arvestussektor).

• 1947, Peeter Müürsepp, EK(b)P Hiiumaa komitee sekretär
• 1949, Johannes Undusk^[1], EK(b)P Hiiumaa Komitee^[2] I sekretär;
• ..1973.., Richard Hiis, EKP Hiiumaa Rajoonikomitee I sekretär
• 1977–1989, Hillar Eller, EKP Hiiumaa Rajoonikomitee^[3] I sekretär;
  • Tarmo Mänd, EKP Hiiumaa Rajoonikomitee II sekretär;

• 1965 – 1978, Maksim Kauber, Hiiumaa rajooni RSN Täitevkomitee esimees
• 1984, Tõnu Puusepp, Hiiumaa Rajooni RSN Täitevkomitee esimees
• 1984 – 1989, Tarmo Männi, Hiiumaa Rajooni RSN Täitevkomitee esimees

• EKP Hiiumaa Rajoonikomitee
• Hiiumaa Rajooni RSN ja Hiiumaa Rajooni RSN Täitevkomitee
• Hiiu maakond

• Taavi Koppel, „Hiiumaa jäägu hiidlastele!”: LIIKUMISPIIRANGUD HIIUMAA JA MANDRI VAHEL AASTAIL 1987–1993, Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Arhiivinduse osakond, Tartu 2018