Asukoht Ukrainas

Hersonesos ehk Chersonesos (vanakreeka Χερσόνησος, ladina Chersonesus; Bütsantsi kreeka keeles lühinimi Χερσών Cherson, vanaslaavi Корсунь, Korsun; tänapäeva ukraina Херсоне́с) on Krimmis, tänapäeva Sevastopoli lääneservas paiknev kunagine Kreeka koloonia.

Hersonesos rajati aastail 422–421 eKr. See oli algul demokraatlik, kuid alates 1. sajandist aristokraatlik orjanduslik vabariik. Elanike põhitegevusalad olid viljakaubandus, käsitöö, kala töötlemine ja veini valmistamine. Alates 2. sajandi lõpust eKr sõltus Hersonesos Pontose kuningriigist, aastast 63 eKr Roomast. 4. sajandi lõpust oli Hersones Bütsantsi riigi osa; 989. aastal vallutas Ηersonese Kiievi suurvürst Vladimir Svjatoslavitš. 13. sajandi lõpus purustasid linna mongoli-tatari väed; lõplikult hävis ja hüljati linn 15. sajandi keskpaiku pärast türklaste vallutust.^[1]

1783. aastal asutas Katariina II kunagise linna kõrvale Sevastopoli, kunagist linna ei taastatud ega ehitatud ümber. Arheoloogilisi kaevamisi alustati Hersonesose alal 1827. aastal. Linnast on säilinud tornide ja väravatega linnamüür, amfiteater jm; osa tänavaid on restaureeritud. 1978. aastast on Hersones riikliku kaitse all, 2013. aastast kuulub see UNESCO maailmapärandi nimistusse.^[2]

Linna järgi on nimetuse saanud Korsuni Jumalaema ikoon, mille Vladimir Püha viis pärimuse järgi 988. aastal Kiievisse.^[3]

• About Chersonesos. - National Preserve of Tauric Chersonesos. - chersonesos.org