Heljo Mänd (1934. aastani Heljo Kleinmüller; 1946. aastani Heljo Raidla; 11. veebruar 1926 Narva – 6. detsember 2020) oli eesti lastekirjanik.^[1]

Ta lõpetas 1946. aastal Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikumi, õppis aastatel 1946–1947 Eesti Riiklikus Teatriinstituudis. Töötas 1956 Sädeme, 1956 ja 1958–1965 Pioneeri ning 1960–1965 ka Tähekese toimetuses. Alates 1965. aastast oli ta vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige oli alates 1961. aastast.^[2]

Heljo Mänd on avaldanud üle saja raamatu, sealhulgas lastele luulet, proosat ja näidendeid, lisaks on ta ka tõlkinud lasteluulet. Kunstitasemelt paistavad silma tema väikelasteraamatud. Täiskasvanuile on ta avaldanud luulekogu ja romaani.

• "Oakene" (1957)
• "Vikerkaare all" (1965)
• "Mere taga, metsa taga" (1969)
• "Pillerpall" (1973), valikkogu
• "Linalakk ja Rosalind" (1973), värssmuinasjutt
• "Rohupäike" (1986), valikkogu
• "Homme on kaugel" (1989), täiskasvanuile
• "Keelekiik" (2007)
• "Kassipuu" (2008)
• "Hetkesekundid" (2009). Siuru. Ingmar Muusikuse fotodega.

• "Koer taskus" (1967)
• "Toomas Linnupoeg" (1968)
• "Toomas Linnupoeg ja Maia" (1978, 2009)
• "Miks sa vaikid?" (1969)
• "Kalad akvaariumis" (1987)

• "Üksteisest läbi ja mööda" (1988), täiskasvanuile
• "Surnute mäss" (1991)
• "Ilmarattal" (2001)

• "Karu-aabits" (1971)

• "Roosa muinasjutt" (1990)
• "Nõiakivi" (1993)

• "Mõmmi, sabata krokodill ja teised" (1980)

• "Umbjärv" (1985), täiskasvanuile
• "Külaline kodus" (1998), täiskavanuile
• "Kukumusike" (2000), täiskasvanuile
• "Pilgu puudutus" (2009), täiskasvanuile

• "Väikesed võililled" (1983)
• "Roheline hääl" (1994)
• "Elu roheline hääl" (2007)
• "Nõgesed ja nartsissid" (2011)
• "Kassikäpp" (2012)
• "Kurereha" (2013)
• "Liivalaia" (2017)
• "Punane põrgu" (2023)

• 1984 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Väikesed võililled")
• 1990 Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind (luuletused Tähekeses, kunstnikud Viive Noor, Regina Lukk)
• 1996 Nukitsa konkurss, 2. kont kirjanike kategoorias ("Nõiakivi")
• 2000 Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind ("Tingel-tangel", kunstnik Maite-Margit Kotta)
• 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk ^[3]
• 2003 J. Oro nimeline lastekirjanduse preemia
• 2016 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia
• 2016. aastal paigaldati Heljo Männi 90. sünnipäeva puhul tema kodukanti Nõmmele temanimeline pink. ^[4]
• 2017 Juhan Liivi luuleauhind ("Salasõna" – Looming 2016/9)

Ta oli abielus Roman Männiga. Neil oli neli last, kellest üks on Ahti Mänd.

• Eda Post, Heljo Mänd mändide vahelt, Eesti Päevaleht, 4. veebruar 2006
• Heljo Mänd: Minu seltskond on mu mõtted ja mu raamatud, Eesti Ekspress, 6. märts 2008
• Jaanus Kulli, Kirjanik Heljo Mänd: "Minu vanaema ei armastanud muinasjutte jutustada." Õhtuleht, 26. märts 2008
• Esme Kassak, Heljo Mänd kirjutab elust enesest läbi südame, Postimees, 11. veebruar 2011
• Eile suri armastatud kirjanik Heljo Mänd Eesti Päevaleht, 7. detsember 2020 (veebiversioon)