See artikkel räägib taimeliigist; perekonna kohta vaata artiklit Härjasilm (perekond), munatoidu kohta vaata artiklit Härjasilm (toit)

Harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Levila ja kasvukoht

Levinud laialdaselt Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk-Aasias, tulnukana Jaapanis, Põhja-Ameerikas ning Uus-Meremaal. Kogu Eestis sage, kohati esineb massiliselt.

Kasvab kultuurrohumaadel ja viljapõldudel umbrohuna, kuid ka looduslikel puisniitudel, päris-, loo- ja lamminiitudel, sageli teeservades. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. Eelistab valgusrikkaid parasniiskeid kasvukohti.

Kirjeldus

Härjasilma keel- ja putkõis

Varre pikkus on 20–60 (kuni 100) cm[1]. Taime juurmised ja alumised varrelehed on äraspidimunajad, ülemised pisut saledamad. Ülemistel varrelehtedel leheroots puudub, alumistel varrelehtedel kuni 1 cm pikkune[1]. Härjasilma leheserv on saagjas või terve.

Taime õisiku moodustavad valged keel- ja kollased putkõied. Õisiku läbimõõt on 3–6 cm[1]. Taim õitseb juunist augustini (harva ka septembrini)[1].

Harilikku härjasilma aetakse sageli segi sarnaste karikakra ja kesalillega.

Sümboolika

Harilik härjasilm on Läti rahvuslill.

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti taimede määraja (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 267

Välislingid

No tags for this post.