Georg Wilhelm Richmann (vn. Георг Вильгельм Рихман; 11. juuli/22. juuli 1711 Pärnu – 26. juuli/6. august 1753 Peterburi) oli Eestis sündinud, baltisaksa päritolu Vene füüsik.
Richmanni isa Wilhelm Richmann suri enne poja sündimist, aastal 1710 katku ja ema abiellus uuesti. Richmann õppis aastatel 1725–1729 Tallinna Linna Keiserlikus Gümnaasiumis. Aastal 1729 asus ta õppima Halle Ülikooli usuteadust, kuid aastal 1730 läks üle Jena Ülikooli, kus õppis loodusteadusi. Aastal 1732–1735 oli ta krahv Heinrich Johann Friedrich Ostermanni laste koduõpetaja.
Aastal 1735 võeti Richmann Peterburi Teaduste Akadeemia liikmeks, olles aastail 1735–1740 nn palgaline üliõpilane, aastatel 1740–1741 oli ta adjunkt. Aastatel 1741–1745 oli ta Peterburi Teaduste Akadeemia erakorraline füüsikaprofessor, aastatel 1745–1753 aga korraline füüsikaprofessor (ja akadeemik). Aastal 1753 suri välgulöögi tagajärjel, kui tegi katset "piksemasinaga".
Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia liikmena, Mihhail Lomonossovi eakaaslase ja sõbrana, uuris ta mitmeid loodusnähtusi. Tema sulest ilmus sadakond teadustööd. Aastal 1744 tuletas ta kalorimeetria põhivalemi, mis kehtib homogeense vedeliku korral. Eriline huvi valdas Richmanni aga atmosfäärielektri uurimise vastu. Oma uuringute fikseerimiseks leiutas ta aastal 1745 elektromeetri ja konstrueeris elektrostaatilise masina. Üheaegselt Ameerikas töötava Benjamin Frankliniga leiutas Richmann Peterburis piksevarda. 6. augustil 1753 õnnestus tal pikseelekter oma maandamata vardaga kinni püüda, ent katse lõppes traagiliselt – teadlane hukkus tööpostil.
You must be logged in to post a comment.