Ernst Friedrich Christoph " Fritz " Sauckel (27. oktoober 1894 – 16. oktoober 1946) oli Saksa natsipoliitik. Teise maailmasõja ajal vastutas Sauckel tööjõu hankimise eest ning sundis okupeeritud aladel Hitleri režiimi heaks orjama miljoneid inimesi. Sauckel oli nende 24 isiku hulgas, keda süüdistati Nürnbergi protsessis suurte sõjakurjategijate eest Rahvusvahelise Sõjatribunali ees. Ta tunnistati süüdi sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes, mõisteti surma ja hukati poomise teel.

Sauckel mõisteti Nürnbergi kohtuprotsessil surma. Ta poodi 16. oktoobril 1946. Fritz Sauckel astus tapalavale tol päeval kaheksandana Julius Streicheri järel. Hukkamisel tunnistajaks olnud ameerika ajakirjanik Howard K. Smith on tema hukkamist kirjeldanud nii: "Seejärel toodi sisse Fritz Sauckel. Ta kandis kampsunit, kuid mitte pintsakut, ja tema silmis oli metsik pilk. Pärast Streicherit osutus ta kõige tõrksamaks. Seal seisis mees, kes oli saatnud miljoneid inimesi orjusesse, mida ei olnud nähtud pärast kristluse juurutamist. Sauckel vaatas võllaplatvormil ringi ja hüüdis ühtäkki: "Ma suren süütuna! Kohtuotsus on vale! Jumal päästku Saksamaa ja tehku Saksamaa taas suureks! Ela kaua, Saksamaa! Jumal kaitsku mu perekonda!" Luuk avanes 02.26, ja nagu see oli olnud Streicheri puhulgi, kostis tapalavast valju oigamist, kui köis tema keha raskuse all pingule tõmbus."^[1]