Jalgpalli Euroopa meistrivõistlused (inglise keeles European Football Championship) on Euroopa meistrivõistlused jalgpallis. Selles osalevad UEFA liikmesmaade rahvuskoondised.
Kuueteistkümnel Euroopa meistrivõistluste turniiril on võitnud kümme rahvusmeeskonda: Saksamaa ja Hispaania on võitnud kolm tiitlit, Itaalia ja Prantsusmaa kaks ning Nõukogude Liit, Tšehhoslovakkia, Holland, Taani, Kreeka ja Portugal ühe tiitli. Hispaania ainus meeskond, kes on võitnud ka järjestikuse tiitli, tehes seda 2008. ja 2012. aastal.
Ajaloost
Aastatel 1927–1960 peeti kuus korda Kesk-Euroopa rahvusvahelisi karikavõistlusi. Võistlesid Austria, Ungari, Itaalia, Tšehhoslovakkia, Šveitsi ja Jugoslaavia rahvusmeeskonnad. Üleeuroopalise jalgpalliturniiri idee pakkus esmakordselt välja Prantsuse Jalgpalliföderatsiooni peasekretär Henri Delaunay 1927. aastal, kuid turniiri alustati alles 1958. aastal valikmängudega, kolm aastat pärast Delaunay surma.[1] Delaunay auks on võitnud meeskonnale antav karikas nimetatud tema järgi.
Finaalturniire korraldatakse alates 1960. aastast iga nelja aasta tagant. Algul nimetati neid võistlusi Euroopa rahvaste karikavõistlusteks European Nations Cup, alates 1968. aastast kannavad nad praegust nime.
Kuni 1976. aastani mängis finaalturniiril neli meeskonda. 1980. aastast osales finaalturniiril 8 meeskonda ja 1996. aastast mängis finaalturniiril 16 rahvuskoondist.
2007. aastal tegid Iirimaa jalgpalliliit ja Šoti jalgpalliliit ettepaneku turniiri võistkondade arvu suurendamiseks, mille UEFA täitevkomitee kinnitas 2008. aasta septembris.[2] 2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel Prantsusmaal osales esmakordselt 24 meeskonda. Meeskonnad loositakse 6 alagruppi. Alagrupimängude ajakava koostatakse varem, kuid alagruppide kaks viimast mängu peavad algama üheaegselt. Kuus alagrupi võitjat, kuus alagrupis teiseks jäänud ja neli paremat kolmanda koha saanud meeskonda pääsevad kaheksandikfinaali, millest alates toimuvad väljalangemismängud. Kui mõnes väljalangemismängus on tulemus pärast normaalaega endiselt võrdne, kasutatakse võitja selgitamiseks lisaaega ja penalteid. Erinevalt jalgpalli maailmameistrivõistlustest ei selgitata Euroopa turniiril kolmandat koha omanikku (alates 1984. aastast).
Finaalturniirile pääsejad selgitatakse valikmängude põhjal. 1960. ja 1964. aastal peeti valikmängud karikasüsteemis kodus ja võõrsil mängitud väljalangemismängudena. Alates 1968. aastast on kasutusel olnud nii valikturniirid kui ka väljalangemismängud. Korraldajamaa koondis pääseb valikturniirile automaatselt.
Turniiri võitja saab õiguse osaleda FIFA konföderatsioonide karikavõistlustel.
2020. aasta turniir viidi läbi 11 Euroopa riigis (Aserbaidžaan, Taani, Inglismaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Holland, Rumeenia, Venemaa, Šotimaa ja Hispaania) ning see lõppes Itaalia võiduga finaalis Inglismaa üle.
Medalivõitjad
- pen. – penaltiseeria
Medalitabel
Kolmanda koha mänge ei mängita alates 1984. aastast, poolfinaalis kaotanud meeskondadele on arvestatud pronksmedalid.
Seisuga 15. juuli 2024.
Jrk nr. | Riik | Osavõtu kordi |
Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku |
---|---|---|---|---|---|---|
1. | Hispaania | 12 | 4 | 1 | 1 | 6 |
2. | Saksa FV, Saksamaa | 14 | 3 | 3 | 3 | 9 |
3. | Itaalia | 11 | 2 | 2 | 1 | 5 |
4. | Prantsusmaa | 11 | 2 | 1 | 2 | 5 |
5. | NSV Liit Venemaa | 12 | 1 | 3 | 1 | 5 |
6. | Tšehhoslovakkia, Tšehhi Vabariik | 11 | 1 | 1 | 3 | 5 |
Portugal | 9 | 1 | 1 | 3 | 5 | |
8. | Holland | 11 | 1 | 0 | 5 | 6 |
9. | Tšehhoslovakkia, Slovaki Vabariik | 6 | 1 | 0 | 2 | 3 |
Taani | 10 | 1 | 0 | 2 | 3 | |
11. | Kreeka | 4 | 1 | 0 | 0 | 1 |
12. | Inglismaa | 11 | 0 | 2 | 2 | 4 |
13. | Jugoslaavia | 4 | 0 | 2 | 0 | 2 |
14. | Belgia | 7 | 0 | 1 | 1 | 2 |
15. | Ungari | 5 | 0 | 0 | 1 | 1 |
Rootsi | 7 | 0 | 0 | 1 | 1 | |
Türgi | 6 | 0 | 0 | 1 | 1 | |
Wales | 2 | 0 | 0 | 1 | 1 |
Finaalturniiridel osalenud meeskondade mängud
Kuni 1992. aastani kasutatud süsteemi järgi anti võidu eest 2 punkti, alates 1996. aastast võidu eest 3 punkti. Selles edetabelis on arvestatud võidu eest 3 punkti, viigi eest 1 ja kaotuse eest 0 punkti. Statistika kohaselt arvestatakse lisaajal otsustatud matše võitudena ja kaotustena, penaltiseeriaga otsustatud matše aga viikidena. Meeskonnad on järjestatud punktide kogusumma, seejärel väravate vahe ning edasi löödud väravate järgi.
Seisuga 15. juuli 2024.[3]
Jrk nr. | Riik | Osavõtu kordi |
Mängud | Võidud | Viigid | Kaotused | Löödud väravad |
Sisselastud väravad |
Väravate vahe |
Punktid |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
1. | Saksamaa [a] | 14 | 58 | 30 | 14 | 14 | 89 | 59 | +30 | 104 |
2. | Hispaania | 12 | 53 | 28 | 15 | 10 | 83 | 46 | +37 | 99 |
3. | Itaalia | 11 | 49 | 22 | 19 | 8 | 55 | 36 | +19 | 85 |
4. | Prantsusmaa | 11 | 49 | 23 | 15 | 11 | 73 | 53 | +20 | 84 |
5. | Holland | 11 | 45 | 23 | 9 | 13 | 75 | 48 | +27 | 78 |
6. | Portugal | 9 | 44 | 21 | 12 | 11 | 61 | 41 | +20 | 75 |
7. | Inglismaa | 11 | 45 | 18 | 16 | 11 | 59 | 43 | +16 | 70 |
8. | Tšehhi [b] | 11 | 40 | 15 | 9 | 17 | 51 | 52 | -1 | 53 |
9. | Venemaa[c] | 12 | 36 | 13 | 7 | 16 | 40 | 52 | -12 | 46 |
10. | Belgia | 7 | 26 | 12 | 3 | 11 | 33 | 30 | +3 | 39 |
11. | Taani | 10 | 37 | 10 | 9 | 18 | 44 | 52 | -10 | 39 |
12. | Horvaatia | 7 | 25 | 9 | 8 | 8 | 33 | 34 | -1 | 35 |
13. | Rootsi | 7 | 24 | 7 | 7 | 10 | 30 | 28 | +2 | 28 |
14. | Šveits | 6 | 23 | 5 | 11 | 7 | 24 | 28 | -4 | 26 |
15. | Türgi | 6 | 23 | 7 | 2 | 14 | 22 | 38 | -16 | 23 |
16. | Slovakkia[d] | 6 | 19 | 6 | 5 | 8 | 21 | 28 | -7 | 21 |
17. | Kreeka | 4 | 16 | 5 | 3 | 8 | 14 | 20 | -6 | 18 |
18. | Wales | 2 | 10 | 5 | 1 | 4 | 13 | 12 | +1 | 16 |
19. | Austria | 4 | 14 | 4 | 2 | 8 | 14 | 18 | -4 | 14 |
20. | Poola | 5 | 17 | 2 | 8 | 7 | 14 | 21 | -7 | 14 |
21. | Ungari | 5 | 14 | 3 | 4 | 7 | 16 | 25 | -9 | 13 |
22. | Ukraina | 4 | 14 | 4 | 1 | 9 | 10 | 23 | -13 | 13 |
23. | Serbia[e] | 6 | 17 | 3 | 4 | 10 | 23 | 41 | -18 | 13 |
24. | Rumeenia | 6 | 20 | 2 | 6 | 12 | 14 | 27 | -13 | 12 |
25. | Šotimaa | 4 | 12 | 2 | 3 | 7 | 7 | 17 | -10 | 9 |
26. | Island | 1 | 5 | 2 | 2 | 1 | 8 | 9 | -1 | 8 |
27. | Iirimaa | 3 | 10 | 2 | 2 | 6 | 6 | 17 | -11 | 8 |
28. | Sloveenia | 2 | 7 | 0 | 6 | 1 | 6 | 7 | -1 | 6 |
29. | Norra | 1 | 3 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 0 | 4 |
30. | Gruusia | 1 | 4 | 1 | 1 | 2 | 5 | 8 | -3 | 4 |
31. | Albaania | 2 | 6 | 1 | 1 | 4 | 4 | 8 | -4 | 4 |
32. | Bulgaaria | 2 | 6 | 1 | 1 | 4 | 4 | 13 | -9 | 4 |
33. | Põhja-Iirimaa | 1 | 4 | 1 | 0 | 3 | 2 | 3 | -1 | 3 |
34. | Soome | 1 | 3 | 1 | 0 | 2 | 1 | 3 | -2 | 3 |
35. | Läti | 1 | 3 | 0 | 1 | 2 | 1 | 5 | -4 | 1 |
36. | Põhja-Makedoonia | 1 | 3 | 0 | 0 | 3 | 2 | 8 | -6 | 0 |
Märkused
- ↑ Sisaldab Saksamaa LV mänge 1972–1988.
- ↑ Sisaldab Tšehhoslovakkia mänge 1960–1980.
- ↑ Sisaldab NSV Liidu ja SRÜ mänge 1960–1992.
- ↑ Sisaldab Tšehhoslovakkia mänge 1960–1980.
- ↑ Sisaldab Jugoslaavia, Jugoslaavia FSV ning Serbia ja Montenegro mänge 1960–2000.
Statistikat
Enim järjestikuseid võite (kaasa arvatud kvalifikatsioon)
- 15 Itaalia
Enim järjestikuseid võite
- 7 Hispaania (2024)
Enim järjestikuseid kaotusi
Enim järjestikuseid mänge kaotuseta
- 14 Hispaania
Enim järjestikuseid mänge võiduta
Enim järjestikuseid mänge väravat sisse laskmata
Enim mänge
- 58 Saksamaa
Enim võite
- 30 Saksamaa
Enim viike
- 19 Itaalia
Enim kaotusi
- 18 Taani
Kõrgeim võiduprotsent
- 52,8 Hispaania (28 võitu 53 mängust)
Madalaim kaotusprotsent
- 14,3 Sloveenia (1 kaotus 7 mängust)
Suurim keskmine löödud väravate arv mängus
- 1,67 Holland (75 väravat 45 mängus)
Parim väravate vahe
- +37 Hispaania
Halvim väravate vahe
Enim kohtumisi kahe meeskonna vahel
Enim medaleid mängijal
- 3 Rainer Bonhof, Saksamaa (1972 - 1., 1976 - 2., 1980 - 1.)
Enim võidetud mängudes osalenud
- 13 Cristiano Ronaldo, Portugal (2004–2024)
Enim mänge
- 30 Cristiano Ronaldo, Portugal (2004–2024)
Enim mänge (väravavaht)
- 20 Manuel Neuer, Saksamaa (2012–2024)
Noorim mängija
- 16 aastat 338 päeva, Lamine Yamal ( Hispaania vs Horvaatia 2024)
Noorim mängija finaalis
Vanim mängija
- 41 aastat 130 päeva, Pepe (Portugal vs Prantsusmaa 2024)
Vanim mängija finaalis
- 38 aastat 232 päeva, Jens Lehmann (Saksamaa vs Hispaania 2008)
Vanim kapten
- 39 aastat 151 päeva, Cristiano Ronaldo (Portugal vs Prantsusmaa 2024)
Enim löödud väravaid
Enim löödud väravaid (koos kvalifikatsiooniga)
Enim löödud väravaid kvalifikatsiooniturniiril
- 14 Romelu Lukaku, Belgia (2024 kvalifikatsioon)
Enim löödud väravaid ühel finaalturniiril
- 9 Michel Platini, Prantsusmaa (1984)
Enim mänge vähemalt ühe löödud väravaga
Enim mänge vähemalt kahe löödud väravaga
Enim väravaid mängus vahetusmängijalt (finaalturniir)
- 3 Dieter Müller, (Saksamaa vs Jugoslaavia 1976)
Enim löödud väravaid finaalis
- 2 Gerd Müller (1972), Horst Hrubesch (1980), Oliver Bierhoff (1996)
Kiireim kübaratrikk
Noorim väravalööja
- 16 aastat 362 päeva, Lamine Yamal (Hispaania vs Prantsusmaa 2024)
Vanim väravalööja
- 38 aastat 289 päeva, Luka Modrić (Horvaatia vs Itaalia 2024)
Kiireim värav
- 23 sekundit, Nedim Bajrami (Albaania vs Itaalia 2024)
Kiireim värav finaalis
- 2 minutit, Luke Shaw (Inglismaa vs Itaalia 2020)
Viited
- ↑ Delaunay's dream realised in France". UEFA.com. Union of European Football Associations.
- ↑ UEFA to expand Euro Championship.BBC Sport. British Broadcasting Corporation. 26 September 2008.
- ↑ EURO, All-time league table. www.worldfootball.net
You must be logged in to post a comment.