See artikkel kirjeldab endist Eestimaa rüütelkonna hoonet Tallinnas; vaata ka artikleid Saaremaa rüütelkonna hoonest Kuressaares ning Liivimaa rüütelkonna hoonest Riias.

Eesti esindushoone (inglise keeles Estonian Statehood House) on Eesti Vabariigi esindusülesannete täimiseks kasutatav ehitis Tallinnas. Seal korraldatakse riigile olulisi protokollilisi üritusi: Vabariigi Presidendi, Riigikogu, peaministri ja ministrite kohtumisi, nõupidamisi ja vastuvõtte.^[1]

Eestimaa rüütelkonna käsutusse kuulunud hoone on läbi aegade olnud nii Üxküllide linnamaja, rüütlimaja kui rüütelkonna hoone. Hiljem on seda kasutanud välisministeerium (1920–1940), riiklik raamatukogu ja kunstimuuseum (1948–1992), Eesti Kunstimuuseum (1993–2005) ning Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond (2009–2014).

Hoone on muinsuskaitse all arhitektuurimälestisena.^[2]

Rüütelkonna hoone taastamine ja uuendamine võttis aega kaksteist aastat.^[3]

Kinnistu Toompeal kuulus Eestimaa rüütelkonnale alates 1652. aastast, kuid sellel asunud hooned põlesid nagu endine rüütelkonna hoonegi (Rahukohtu tänav 3) 1684. aasta Toompea tulekahjus. Algselt asus Rüütelkonna hoone peafassaad Kohtu tänava poole. Pärast kahe eelmise ehitise hävimist tulekahjudes ehitati 1845–1848 Peterburi arhitekti Georg Winterhalteri^[4] projekti järgi Eestimaa rüütelkonnale uus kahekorruseline uusrenessanss-stiilis hoone. See oli üks esimesi omataolisi Tallinnas. Winterhalter kujundas lisaks hoone Itaalia palazzo tüüpi fassaadile ka hoone interjööri: saalide peegelvõlvide ja karniisidega kassettlaed, keeruka kujundusega tahveluksed jm detailid. Kõige uhkemalt kaunistati põhjatiiva saal, mille seintele paigutati Eestimaa rüütelkonna aadliperekondade vapid.

Ehitusaegne historitsistlik sisekujundus on suures osas säilinud tänaseni. Hoone on L-tähe kujuline. Kiriku platsile avanevas majaosas on esindusruumid ja Kohtu tänava poolsel küljel ääristavad sisekoridori töökabinetid. Peahoone esimesel korrusel asub avar vestibüül, kust suundub paraadtrepp teisele korrusele, kus asuvad kaks saali. Hoone keldris on kõrged võlvlaed. Hoone taga aadressil Toom-Rüütli 2 asub hoone majandushoone. Rüütelkonna maja nimetati seal toimunud rüütel- ja maiskonna Eestimaa Maapäeva järgi ka Landstube '​ks.

Aastatel 1920–1940 asus hoones Eesti Välisministeerium ja 1948–1992 Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu.^[5]

1. aprillil 1993 avati rüütelkonna hoones Eesti Kunstimuuseumi ekspositsioon, kuna muuseumi kasutuses olnud Kadrioru loss oli täieliku amortisatsiooni tõttu 1991. aasta septembris suletud. Kunstimuuseum koliti hoonest välja 2005. aastal valminud Kumu hoonesse.

Aastatel 2009–2016 tegutses rüütelkonna hoones Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond.^[6] Pärast seda seisis hoone tühjana^[7] ja kasutamata.

2014. aastal tegi valitsus otsuse hoone renoveerida. Remondiks ja sisustuse tarbeks on riigieelarves plaanitud 13,5 miljonit eurot. Renoveerimistööd pidid esialgsete plaanide kohaselt pihta hakkama 2020. aasta lõpus ja hoone pidi korda saama 2022. aasta lõpuks või 2023. aasta alguseks.

Tööde algus lükkus aga 2022. aastasse, 2024. aasta alguses^[8] viidi sada aastat Tallinna toomkiriku kabelis hoiul olnud marmorist mälestustahvlid^[9] Borodino lahingus langenute nimedega oma ajaloolisse asukohta Eestimaa rüütelkonna hoones. Remonttööd lõpetati hilissügisel 2024. aastal.^[7][10]

• Liivimaa rüütelkonna hoone
• Saaremaa rüütelkonna hoone

• Eesti esindushoone kultuurimälestiste riiklikus registris
• Eestimaa rüütelkonna hoone. Georg Winterhalter, 1848. EAM 2.3.5, Eesti Arhitektuurimuuseum
• "Riigi uus esindushoone Toompeal jutustab Eesti omariikluse ajalugu" ERR, 17. detsember 2022