Reede, veebruar 07, 2025

Aja viide. Aja lugu.

Ilm, huumor ja uudiseid

Kaja Kallas

Eenetsi keel on samojeedi keel, mida rääkis 2010. aasta seisuga 43 eenetsit.^[1]

Eenetsi keel on neenetsi keele lähedane sugulaskeel. Eenetsi keelel on kaks peamurret, tundraeenetsi (madu, maddu) ja metsaeenetsi (bai), mida on peetud ka eraldi keelteks.

Kirjakeel loodi 1986. aastal metsaeenetsi murde põhjal. Ilmunud on väike folkloorikogumik, Luuka evengeeliumi tõlge, eenetsi-vene-eenetsi sõnaraamat ja õppekirjandust.

Tähestik

Eenetsi tähestik põhineb vene tähestikul. Selles on kolm lisatähte: ԑ, ӈ ja ҫ.

А а	Б б	В в	Г г	Д д	Е е	Ё ё	Ԑ ԑ
Ж ж	З з	И и	Й й	К к	Л л	М м	Н н
Ӈ ӈ	О о	П п	Р р	С с	Ҫ ҫ*	Т т	У у
Ф ф	Х х	Ц ц	Ч ч	Ш ш	Щ щ	ъ	Ы ы
ь	Э э	Ю ю	Я я

* 2017. aastal ilmunud aabitsas tähte ei kasutata.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 "Vene Föderatsiooni rahvaarv keelte järgi" (PDF). 2010. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27. jaanuar 2021.

Välislingid

v r Uurali keeled ja murded
ugri keeled	handi keel • mansi keel • ungari keel
permi keeled	komi keel (permikomi keel, jazva murre) • udmurdi keel (bessermani murre)
mari keeled	niidumari keel • mäemari keel (loodemari murre)
mordva keeled	ersa keel • mokša keel
saami keeled	Akkala saami keel † • Inari saami keel • Kemi saami keel † • Kildini saami keel • koltasaami keel • turjasaami keel • Lule saami keel • lõunasaami keel • Pite saami keel • põhjasaami keel • Ume saami keel
läänemeresoome keeled	eesti keel (mulgi keel, setu keel, tartu keel, võru keel) • isuri keel • karjala keel (livviko ehk Aunuse karjala keel, lüüdi keel) • liivi keel • soome keel (kveeni keel, meä keel) • vadja keel (kreevini keel) • vepsa keel
samojeedi keeled	neenetsi keel (tundraneenetsi keel • metsaneenetsi keel) • eenetsi keel • nganassaani keel • sölkupi keel • kamassi keel † • matori keel † (koibali keel †) • juratsi keel †
kindla klassifikatsioonita keeled	meštšera keel † • muromi keel † • merja keel † • tšuudi keel † •

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Eenetsi_keel

No tags for this post.