Eduard Värav (1. jaanuar 1906 Pärnu – 17. juuli 1962 Tartu) oli eesti ajakirjanik.

Ta sündis töölisperes, õppis Pärnus algkoolis, Abja kultuurtehnilises ühisgümnaasiumis ja Narva kolledžis^[küsitav].^[1]

1930. aastatel töötas ta Sindis raamatupidajana. 1933–1934 osales ta Kaarel Irdi juures toimunud kirjandushuviliste noorte kogunemistel. Samasse aega jäävad tema esimesed kaastööd Pärnu ajalehtedele.^[1]

1940. aasta 6. juulil hakkas ilmuma Pärnu Rahva Hääl, mille vastutav toimetaja oli 35. lehenumbrini Eduard Värav.^[1]

1. augustil 1940 sai Väravast EK(b)P liige ja ta suunati Tallinna Talurahva Hääle toimetajaks. Kuna samades ruumides tehti ka ajalehte Töötav Läänlane, oli ta sellegi vastutav toimetaja.^[1]

Aastatel 1945–1948 toimetas ta Tartus Postimeest. Pärast seda oli ta Edasi esimene vastutav toimetaja.^[1]

Eduard Värav suri tuberkuloosi ja on maetud Tartu Pauluse kalmistule.^[1]