Võitluse mälestuseks püstitatud monument Barlettas
Monument Barlettas, detail

Barletta väljakutse (itaalia keeles disfida di Barletta) oli 13. veebruaril 1503 Itaalias Tranis Andria ja Corato vahelisel tasandikul 13 itaalia ja 13 prantsuse rüütli vahel toimunud turniir, milles kaotajaks jäid prantslased.

Eellugu

II Itaalia sõja ajal 1503. aasta alguses võtsid hispaanlased Canosa di Puglias toimunud kokkupõrkes vangi mõned prantsuse sõdurid, teiste seas aadliku Charles de Torgues'i, hüüdnimega Monsieur Guy de la Motte.

Vaidlus

15. jaanuaril kutsuti vangid osalema Barlettas hispaanlaste korraldatud banketile. Guy de la Motte väitis pärast kohaliku veini liigset joomist, et itaallased käituvad lahinguväljal argpükslikult. Itaallaste kaitseks astus välja hispaanlane Íñigo López de Ayala, kes kiitis itaallasi. Vaidlus otsustati lahendada 13. veebruaril toimuva kahevõitlusega prantsuse ja itaalia rüütlite vahel.

Kahevõitlus

Väljakutse tingimused pani paika de la Motte. Algselt pidi kummaltki poolelt osalema 10 rüütlit,[1] hiljem langetati otsus 13 osaleja kasuks.

Mõlema poole kohtunikud valisid toimumispaigaks suletud ala.[1] Esimesena jõudsid toimumispaigale itaallased.[2] Neile järgnesid peagi prantslased, kellel oli õigus minna väljale esimestena.[3] Kaks viirgu ratsanikke rivistusid üksteise vastu.[2]

Võitluses jäid kaotajaks prantslased. Võitjad said endale kaotajate relvad ja hobused ning kaotajad pidid maksma 100 tukatit iga rüütli kohta. Võitja poole pantvangid said vabaks.

Osalejad

Võitluses osales 13 rüütlit kummaltki poolt, neli kohtunikku ja kaks pantvangi.

Itaallaste vapikilp
Itaallased
Rüütlid Prantslaste vapikilp
Prantslased
Ettore Fieramosca Charles de Torgues
Francesco Salamone Marc de Frigne
Marco Corollario Girout de Forses
Riccio da Parma Claude Grajan d'Aste
Guglielmo Albimonte Martellin de Lambris
Mariano Abignente Pierre de Liaye
Giovanni Capoccio Jacques de la Fontaine
Giovanni Brancaleone Eliot de Baraut
Ludovico Abenavoli Jean de Landes
Ettore Giovenale Sacet de Sacet
Fanfulla da Lodi François de Pise
Romanello da Forlì Jacques de Guignes
Miale da Troia (Ettore de' Pazzis) Naute de la Fraise
Kohtunikud
Francesco Zurlo Lionnet Du Breuil
Diego Vela Monsieur de Murtibrach
Francesco Spinola Monsieur de Bruet
Alonzo Lopez Etum Sutte
Pantvangid
Angelo Galeotta Monsieur de Musnai
Albernuccio Valga Monsieur de Dumoble

Järelkajad

Niccolò Machiavelli kirjutas 16. sajandi alguses avaldatud teose "Valitseja" viimases, 26. peatükis read: "Vaadake, kuis ületavad itaallased kahevõitlustes ja pisemates kokkupõrgetes teisi oma jõult, osavuselt ja taiplikkuselt...", mida peetakse võimalikuks viiteks Barletta väljakutsele.[4]

Sajandeid hiljem sai Barletta väljakutse itaallaste jaoks oluliseks, sest Itaalial polnud palju sõjalisi võite. Itaallaste juhti Ettore Fieramoscat hakati pidama rahvuskangelaseks. 1833. aastal kirjutas Massimo D'Azeglio romaani "Ettore Fieramosca", et õhutada itaallaste patriotismi. Pärast Itaalia riigi loomist valmisid 1909. ja 1915. aastal tummfilmid ning 1938. aastal helifilm, kõik pealkirjaga "Ettore Fieramosca". 1929. aastal valminud Itaalia suurim allveelaev kandis samuti nime Ettore Fieramosca.

Viited

  1. 1,0 1,1 Anonimo, op. cit., lk 9–10.
  2. 2,0 2,1 Roscoe, op. cit., lk 9.
  3. Summonet, op. cit. lk 547.
  4. Machiavelli, Valitseja, 26. ptk.

Kirjandus

Välislingid

No tags for this post.