August Lillakas (10. jaanuar 1893 Aaspere mõis, Võipere küla, Kadrina vald, Lääne-Virumaa – 7.[1]detsember 1924 Tapa Lääne-Virumaa) oli eesti kommunist ning üks 1. detsembri riigipöördekatse juhte.
Elulugu
August Lillakas õppis aastail 1910–1911 Kadrina vallakoolis[2],[3] ja 1912–1915 Rakvere Õpetajate Seminaris.
Esimeses maailmasõjas mobiliseeriti armeesse ja suunati Vilno sõjakooli, mille lõpetas 1916. aasta suvel lipnikuna. Teenis Venemaa keiserlikus armees ohvitserina ja sõdis Edelarindel, kus tõusis rooduülemaks leitnandi auastmes.
Nõukogude võimu kehtestamisel Venemaal liitus enamlastega ja 1918. aasta alguses saabus Eestisse, kus vahistati Saksa okupatsioonivõimude poolt, kuid vabastati ja saadeti märtsikuus välja Nõukogude Venemaale[4], kuid astus Jamburgis punakaardi Rakvere partisanisalka ja sõdis järgnevalt Punaarmees, roodukomandöri, ja brigaadikomandörina[5].
A. Lillakas osales Eesti Vabadussõjas, Nõukogude Venemaa Eesti Punaarmee 3. eesti kütipolgu ülemana, 1919. aasta mais suunati Pihkva rindele. 1. veebruaril 1920. aastal määrati Eesti kütidiviisi 2. brigaadi komandöriks.
Pärast Kodusõda tegutses August Lillakas Petrogradis Eesti Pedagoogilise Instituudi töölisfakulteedi juhataja ja õppejõuna.
A. Lillakas osales 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatses Jaan Anveldi sõjalise nõuandjana, ta tabati pärast ülestõusukatse mahasurumist 6. detsembri öösel Aegviidus ja hukati 7. detsembril 1924 Tapal, Tapa mõisa lähedal Männimäe soos koos oma adjutandi Richard Kääriga.
1940. aastal maeti nende põrmud ümber Tapa linna Noorteparki (tollal Tapa linna Punane väljak).
Mälestuse jäädvustamine
1. detsembril 1958. aastal avati August Lillakasele ja Richard Käärile Tapa linna Punasel väljakul (Maa-ala, mis oli piiratud Ambla maanteega, Kesk tänavaga ja Kooli tänavaga) mälestustahvel.
Tapa linna peatänav – Pikk tänav kandis Lillaka(se) tänava nime[6].
Vaata ka
Viited
- ↑ Haljala kiriku personaalraamat. "Kirikuraamat". Kirikuraamat.
- ↑ Kadrina August Lillakas, Mälestustahvel Kadrina endisel koolihoonel
- ↑ August Lillaka mälestustahvel, Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid
- ↑ Richard Majak, "Punase Tähe" lugejatega kohtub EKP Keskkomitee Parei Ajaloo Instituudi Direktori asetäitja Richard Majak, Punane Täht, 6. november 1971
- ↑ Mälestuskilde 1918. aastast. R. Majak. Kalender 1968, lk 59
- ↑ Tapa Linnavanema poolt 5. oktoobril 1940 linnavolikogu ülesannetes vastu võetud ja Järva Maavanema poolt 10. oktoobril 1940 kinnitatud. Otsus tänavate ja platside nimede muutmiseks Tapa linnas. ENSV Teataja lisa; 16 1940-10-22
Kirjandus
- Harri Jõgi, “Eesti soost kindralid. Teatmik”, Kirjastus Sisekaitseakadeemia, 1999, lk 30
Välislingid
- Tapa August Lillakas ja Richard Käär, Eesti monumentide e-kataloog
- Kadrina August Lillakas
You must be logged in to post a comment.