Ari'el Sharon (ka: Arik Sharon; heebrea keeles אריאל שרון; sünninimi Ariel Scheinermann; 26. veebruar 1928 Kfar Malal – 11. jaanuar 2014 Ramat-Gan) oli Iisraeli poliitik ja sõjaväelane.

Ta sündis 26. veebruaril 1928 Kfar Malalis Saaroni tasandikul Palestiinas (tol ajal Suurbritannia poolt Rahvasteliidu mandaadi alusel hallatav territoorium).

Aastatel 2001–2006 oli ta Iisraeli peaminister. Ari'el Sharon oli Kadima partei asutaja ja 2005–2006 selle esimene esimees. Varem oli ta erakonna Likud esimees. Kahel korral on ta olnud Iisraeli kaitseminister.

4. jaanuaril 2006 tabas teda tugev ajuverejooks, mille tagajärjel tekkis aju insult. Sellest alates kuni surmani oli Ari'el Sharon koomas. Peaministri kohuseid täitis kuni Sharoni püsivalt töövõimetuks kuulutamiseni 14. aprillil 2006 Ehud Olmert.

Tema mineviku tõttu sõjaväelase ja poliitikuna on suhtumine temasse eri ringkondades väga erinev. Eriti Iisraelis peavad paljud teda kangelaseks, kellel on Iisraeli riigi ees suured teened. Araabia avalikkus ja mõned inimõiguslaste grupid peavad teda sõjakurjategijaks. Teiselt poolt leiavad tema vastased Iisraeli parempoolsete seas, et ta tegi peaministrina palestiinlastele liiga suuri järeleandmisi.

Sharoni isa Samuil oli Poola-Saksa ja ema Vera Schneeroff Vene päritolu.

Isa oli just lõpetanud põllumajandusõpingud, kui ta 1921 aktiivse sionistina Punaarmee eest põgenes ja emigreerus praeguse Iisraeli alale. Tema abikaasal jäid seetõttu meditsiiniõpingud lõpetamata, mida ta eluaeg kahetses. Erinevalt paljudest teistest tolleaegsetest sisserändajatest ei olnud ta sotsialist ega jaganud ka oma abikaasa sionistlikke vaateid.

Perekond ei läinud sotsialistlikku kibutsisse, vaid Kfar Malali mošavisse, kus otsuseid tehti küll kollektiivselt, aga igaühel oli oma maa. Ema poliitilised vaated ning asjaolu, et Sharoni isa õppinud põllumajandusspetsialistina ja kompromissitu inimesena ignoreeris kogukonna otsuseid, muutsid Ari'eli külalaste seas võõraks. 13-aastaselt hakkas Ari'el osalema mošavi valveteenistuses ja õppis Tel Avivis gümnaasiumis. 14-aastaselt (1942) astus ta põrandaalusesse organisatsiooni Hagana, mis oli Iiraeli Kaitsejõudude eelkäija. Silmapaistmatu õpilasena lõpetas ta kooli 17-aastaselt.

Et tema isa ei pooldanud Palmaẖi aktsioone juudi Suurbritannia ülemvõimuga võitlevate rahvuslik-konservatiivsete rühimituste vastu, siis ei astunud Sharon sellesse eliitüksusse, vaid politseisse. Juba alates 21. detsembrist 1947 oli Hagana mobiliseeritud, ja Sharon osales mitmes aktsioonis.

Kui algas 1948. aasta Araabia-Iisraeli sõda, oli Sharon rühmaülem jalaväekompaniis, mis kuulus Alexandroni brigaadi. Muuhulgas võitles ta esimeses lahingus Latruni pärast (26. mai 1948), kus ta sai raskelt haavata ja tema rühm hävitati peaaegu täielikult. Hiljem määrati ta luureohvitseriks pataljonis, mis võitles algul põhjas iraaklaste vastu ning hiljem, veidi aega enne sõja lõppu, lõunas egiptlaste vastu.

Suri 11. jaanuaril 2014 Sheba Meditsiinikeskuses Ramat Ganis.

• Suri Iisraeli ekspeaminister Ariel Sharon // DELFI, 11. jaanuar 2014