Andres Tabun (sündinud 1. detsembril 1954 Tallinnas) on eesti näitleja.

Andres Tabun on sündinud Tallinnas, käinud lasteaias Paides[1] ja õppinud Türil, kus tema vanemad Haide ja Alfred Tabun olid õpetajad (isa lisaks ka Türi Keskkooli direktor). Lapsena unistas ta korstnapühkijaks saamisest. Ta on lõpetanud 1973. aastal Türi Keskkooli.

Pärast 8. klassi kaalus kunstiandega poiss Tartu Kunstikooli astumist, kuid jätkas siiski haridusteed Türil, kus sai näitlemist harjutada ja puutus kokku teatri telgitagustega Türi kultuurimaja näiteringis. Tema juhendajad olid seal Linda Paal ja Silver Anniko.[2]

Koolipõlves kirjutas ta rohkesti ­absurdisugemetega sketše ja lühinäidendeid, mida etendati koolipidudel.[3]

Kohustuslikus sõjaväeteenistuses oli ta Lätis, pärast seda töötas pool aastat Tallinnas Kaubandusliku Inventari Tehases. Proovis astuda lavakunstikooli, kuid ei saanud sinna olmelise vahejuhtumi tõttu. Ugala näitlejaks saamiseks läbis avaliku konkursi, kui oli näitlejast koolivennalt Andres Oksalt kuulnud, et tänu heale korvpallimänguoskusele võiks tal konkursil häid väljavaateid olla. Peanäitejuht Heino Torga sõnul olevat Tabun konkursikomisjoni silmis eristunud naljakalt sellega, et esitas kogu etüüdi peanäitejuhile tagumikuga näkku mängides. (Teatavasti tohtivat näitleja publiku poole seljaga olla vaid erandjuhtudel.)[2]

Töö näitlejana

Ta on töötanud aastatel 1976–1999 Ugala teatris ja 1999–2001 Kuressaare Linnateatris näitlejana. 2001. aastast töötab ta taas Ugala teatris.

Lisaks on ta näidelnud telelavastustes ("Keegi sinutaoline", 1994) ja -sarjades ("Õnne 13", 1998–1999; "Hakkab jälle pihta", 2013–2014; "Restart", 2015; "Varjudemaa", 2015; "Doktor Silva", 2016; "Lillepood", 2017, jm), mängufilmides ("Jõulud Vigalas", 1980; "Soovide puu", 2008; "Surnuaiavahi tütar", 2011; "Ema", 2016; "Tõde ja õigus", 2019; "Mu kallid laibad", 2020 jm) ja kuuldemängudes ("Keegi tuleb ju ikka…", 2009).

2023. aastal esietendus Ugala teatri ajaloo esimene monolavastus "Maailma ajaloo kõige võimsam näidend" (lavastaja Taago Tubin), mille mängimine usaldati Andres Tabunile.[4] Selle silmapaistva osatäitmise kõrval on tema kõige kaalukamate kordaminekute seas nimetatud Isa rolli lavastuses "Surmkindlad asjad siin elus" (2019, lavastaja Andres Noormets).[5] Kriitikute kiidusõnu on pälvinud ka tema peaosatäitmine suvelavastuses "Draamakuninganna" (2018, lavastaja Andres Lepik).[6] Kiita on saanud tema koostöö Kais Adlasega komöödiasarjas "Hakkab jälle pihta", kus Tabuni ahjumeister-soolapuhuja oli üks vaimukamaid osatäitmisi.[7]

"Tal on omapärane, varjundirikas ja mõjuv hääl ning hea huumoritunnetus. Isegi lihtsakoeline huumor kõlab tema suust väga naljakana, sest ta oskab leida just selle õige rõhu, täpse sõnastuse või tabava žesti," on Tabunit kui karakternäitlejat iseloomustanud teatrikriitik Kiti Põld.[8]

Andres Tabun oli aastatel 2021–2023 Ugala teatri kõige hõivatum meesnäitleja.[9][10] Teatrikriitik Enn Siimer on teda nimetanud Ugala teatri vapiloomaks.[11]

Rolle

  • "Idioot" (kindral)
  • "Valged ööd" (vana unistaja)
  • "Lasud tuisus" (Kämbla-Sass)
  • "Rõõmu tee" (noorem autoinspektor, geoloog)
  • "Lood Viljandi paadimehe aegadest" (osaline)
  • "Lunastus" (politseinik)
  • "Keegi ei tahtnud surra" (Jaunis)
  • "Pahupidi-polka" (Faabio, politseinik)
  • "Niskamäe Heta" (Santeri, doktor)
  • "Rops" (onu Magnus, Toits)
  • "See maailm või teine" (jutustaja)
  • "Naljapäev" (Mamertas)
  • "Iiri muinasjutud" (osaline)
  • "UFO-d" (poiss)
  • "Mäekuru varjus" (Michsel Dara)
  • "Kihnu Jõnn" (Jakob)
  • "Nähtamatu" (mister Teddy, mister Bunting, konstaabel)
  • "Vari" (Villem)
  • "Vahva sõdur Švejki juhtumised tagalas" (osaline)
  • "Woyzeck" (tobuke Karl)
  • "Maa (Õh-Mifi) inimene" (osaline)
  • "Soome muinasjutud" (osaline)
  • "Maa laulud" (osaline)
  • "Rahva sõda" (Võllamäe Päärn)
  • "Puhh ja pusad. Teised ka" (Puhh, pusa)
  • "Maa ja päikese nimel" (Horia Holban)
  • "Üle lääne kangemees" (Christopher Mahon)
  • "Põhjas" (Vaska Pepel)
  • "Eesti muinasjutud" (osaline)
  • "Mare ja ta poeg" (Sakala mees, vahimees)
  • "Kass, kes kõndis omapead" (mees)
  • "Juudit" (nimetu)
  • "Diletantide teekond" (Mihhail Berg)
  • "Mere keskel on mees" (Ingo)
  • "Valge katk" (Paul)
  • "Hamlet" (Laertes)
  • "Tuled sa tagasi?" (Aksel)
  • "Vana Toomas" (Sander, traktorist Väling)
  • "Vennad Lautensackid" (episoodid)
  • "Ja sajandist on pikem päev" (Ajzada mees)
  • "Kuidas mutionu endale uued püksid sai" (tigu, ämblik)
  • "Kuldrannake" (Junna, Jakob Hurt, kohtuteener, Võlla Villem)
  • "Othello" (Cassio, episoodid)
  • "Meil on ninasarvik Otto" (majahoidja Holm)
  • "Häda mõistuse pärast" (Aleksei Multsalin)
  • "Seitse venda" (Tuomas)
  • "Lihtsalt liha" (monoloogi esitaja, Matt)
  • "Androkles ja lõvi" (kapten)
  • "Giljotiin Dantonile" (Philippeaux)
  • "Näärivana ootel" (osaline)
  • "Side" (majaomanik Köpke)
  • "Salome" (Johhanaan)
  • "Igal sõnnil omad sarved" (Välja Jaagup)
  • "Greenfingersi saladus" (Arnold Jordan)
  • "Becket ehk Jumala au" (sõnumitooja)
  • "Rummu Jüri" (Mats)
  • "Kuningas Lear" (Oswald)
  • "Kojutulek" (Lenny)
  • "Hullumeelne ja nunn" (osaline)
  • "Südamete murdumise maja" (Randell Utterwood)
  • "Kui me surnud ärkame" (mõisnik)
  • "Rohukannel" (sherif Junius Candle, Suur-Eddie Stover)
  • "Jumalad lahkuvad Maalt" (Vambokaine)
  • "Ühe kire lugu" (teener Federico)
  • "Püha läte" (Timmy)
  • "Salakavalus ja armastus" (von Kalb)
  • "Surnud liblikate tants" (isa Rudolf)
  • "Dorian Gray portree" (Jim Vane, episoodid)
  • "Helisev muusika" (härra Zeller)
  • "Krahv Monte-Cristo" (Luigi Vampa)
  • "Hiirtest ja inimestest" (Smitti)
  • "Kolmekrooniooper" (Mihhail)
  • "Moorotpruut" (Edward Würst)
  • "Ehitusmeister Solness" (Halvard Solness)
  • "Meie linnake" (konstaabel Warren)
  • "Salemi nõiad" (John Parris)
  • "Kolm päeva parun von Münchauseni elust" (hertsog)
  • "Köietantsija lugu" (politseikomissar Dillinger)
  • "Poolearuline Jourdain" (de Brie)
  • "Kadunud sõrmus" (astroloog, Hyppolita vend)
  • "Draakon" (vanglaülem)
  • "Proovireisija surm" (Howard Wagner)
  • "Kosjasõit" (Lõoke)
  • "Saabastega kass" (inimsööja)
  • "Tõde ja õigus I" (Madis)
  • "Jõulud Vigalas" (talumees Andres)
  • "Varjudemaa"
  • "Väikekodanluse ebadiskreetne valu" (Jeffrey Hanson)
  • "Maria Stuart" (rüütel Amias Paulet)
  • "Laul Sipirja lastest" (Herkko Mäkiniska)
  • "Elav laip" (kohtu-uurija)
  • "Krdi loll lind" (Sorn)
  • "Hipide revolutsioon" (kloostri eestseisja, hipi jt)
  • "Ainult unistus" (direktor)
  • "Õnne, Leena!" (härra Laarmann)
  • "Meremaa võlur. Päeva kaldad" (Egre, säde, episoodid)
  • "Juudit" (Kabris)
  • "Haljal aasal" (metsaülem Huber)
  • "Stockmannid" (laevakapten Horster)
  • "Karlsson katuselt" (Rulle)
  • "Vai-vai, vaene Vargamäe" (Sauna-Madis)
  • "Sätendav pimedus" (Holom)
  • "Gogoli disko" (Opiatovitš)
  • "Vanaema ja Issand Jumal" (Grundholm, Gustav Borck, Gawenstein)
  • "Tom Sawyeri seiklused" (mister Robbins)
  • "Alandatud ja solvatud" (Filipp Maslobojev)
  • "Unistus Mallorcast" (Arne)
  • "Kevade" (Lible)
  • "Shopping & Fucking" (Brian)
  • "Deemon ja ingel" (Nehemje, Loll-Fultshe, kuller)
  • "Minu pere ja muud loomad" (poeet Zatopek)
  • "Niskamäe kired" (praost)
  • "Ullike Ootamatuste saarelt" (Hugo Hyering)
  • "Toomas Nipernaadi" (Jakob Aapsipää)
  • "Thijl Ulenpiegel" (munk Cornelis, kalakaupleja paariline, göös)
  • "Triumfikaar" (Haake)
  • "Naise võtmine" (meremees Ževakin)
  • "Aarete saar" (paadivanem Israel Hands)
  • "Suvi" (rätsepmeister Kiir)
  • "Väike Tjorven Soolavareselt" (Vesterman)
  • "Kolm klaasikest kirsiviina" (mitu rolli)
  • "Keisri hull" (Peeter Zoege von Mannteuffel)
  • "Marilyn" (stuudio režissöör, lavastaja)
  • "Opera Comique" (Ernest Guiraud)
  • "Börs ja börsitar" (professor Hans Vare, karaokemees Rauns, rootslane)
  • "Naabri Mari" (Rosengartenlaube)
  • "Runar & Kyllikki" (Heikki Härkälä)
  • "Põhjas" (Kleštš)
  • "Kolm õde" (Soljonõi)
  • "Linnapea" (August Maramaa)
  • "Õnne 13" (Toivo)
  • "Hakkab jälle pihta" (Ingmar)
  • "Surnuaiavahi tütar" (Robert)
  • "Lillepood" (isa Arvi)
  • "Doktor Silva" (Andrei Orto)
  • "Ema", mängufilm (isa)
  • "Tõde ja õigus" (film) (kaasistuja Tabun)
  • "Surmkindlad asjad siin elus" (isa)
  • "Lotomiljonärid" (Martin)
  • "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus" (Einar, Julius Juurman, Lavrenti Beria, Mao Tse Tung)
  • "Võrku püütud" (isa)
  • "Piruka magus põhi" (Tully Stoker ja dr Kissing)
  • "Sõprusest. Armastusest. Hullumeelsusest" (Demjan Demjanovitš, Schiller jt)
  • "Kuldõun puukausis" (mõisnik Liphard)
  • "Sume on öö" (Nicole'i isa härra Warren)
  • "Arst" (dr Brian Cyprian)
  • "Kolm musketäri" (kapten de Treville, kõrtsmik, Lille'i linna timukas)
  • "Maailma ajaloo kõige võimsam näidend" (peaosatäitja)
  • "Laste hotell" (vana Riks)
  • "Koju" (isa)
  • “Kuhu kadusid õunad?” (ühekordne farss)

Liikmesus

Tunnustus

  • 1988 – Eesti Teatriliidu loovtöötaja preemia
  • 2015 – Viljandi linna teatripreemia
  • 2017 – Eesti Näitlejate Liidu auraha
  • 2024 – Eesti Näitlejate Liidu auliige (+ auaadress ja hõbemärk)[12]

Teatrisisesed auhinnad

  • 1994 – Ugala teatri kolleegipreemia
  • 2007 – Ugala teatri kolleegipreemia
  • 2015 – Ugala teatri kolleegipreemia (särav suts, Tepo "Ema oli õunapuu")
  • 2016 – Ugala teatri kolleegipreemia (särav suts)

Isiklikku

Andres Tabun on olnud abielus Kai Tabuniga.

Tema harrastused on maalimine ja paadisõit (tal on väikelaevajuhi luba aastast 2015), aga ka jalgrattasõit, kepikõnd ja lugemine.[13]

Viited

  1. ↑ Juubilar Andres Tabun: ma ei ole kunagi edev olnud ERR Menu, 02.12.2024.
  2. ↑ 2,0 2,1 Elina Allas. Erakordselt tagasihoidlik mees. Eesti Naine / Delfi, 29.07.2016.
  3. ↑ Dagmar Reinolt. Andres Tabun: «Elu tuli ju sel igaval stagnaajal huvitavaks teha.» Õhtuleht.ee, 03.05.2017.
  4. ↑ Lavale jõuab Ugala ajaloo kõige esimene monolavastus Ugala teatri koduleht. 23.03.2023.
  5. ↑ Enn Siimer. Mustamäe armastus vanal heal Inglismaal Sirp.ee, 21.04.2023.
  6. ↑ Juulikuu 2018 - teatrikuu kokkuvõte Teatriblogi Danzumees, 30.07.2018.
  7. ↑ Margus Haav. Andres Tabun – kiiksuga vapiloom. Sakala, nr. 246, 20.12.2014.
  8. ↑ Margus Haav. Andres Tabun – kiiksuga vapiloom. Sakala, nr. 246, 20.12.2014.
  9. ↑ Maris Paas. Maailma kõige võimsamas näidendis kõneleb hääl kosmosest Postimees.ee, 05.04.2023.
  10. ↑ Kolleegipreemiad Ugala teatri koduleht. Vaadatud 07.01.2025.
  11. ↑ Margus Haav. Andres Tabun – kiiksuga vapiloom. Sakala, nr. 246, 20.12.2014.
  12. ↑ Näitlejate liidu auliikmeks valiti Andres Tabun ERR Kultuur, 04.12.2024.
  13. ↑ Dagmar Reinolt. Andres Tabun: «Elu tuli ju sel igaval stagnaajal huvitavaks teha.» Õhtuleht.ee, 03.05.2017.

Välislingid

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Andres_Tabun
No tags for this post.