Andres Ammas (25. veebruar 1962 Tallinn – 4. aprill 2018^[1]) oli Eesti poliitik, ajakirjanik, õpetaja ja koolijuht.

Ta lõpetas 1979. aastal Haapsalu 1. Keskkooli, 1984. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialal ja 1993. aastal Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal.^[2]

Ta töötas aastatel 1982–1986 ja 1988–1990 Haapsalu 1. Keskkoolis õpetajana; aastatel 1986–1987 töötas ta samas koolis õppealajuhatajana. Aastatel 1987–1988 töötas ta Haapsalu RSN Täitevkomitee kultuuriosakonna juhatajana.

Aastatel 1992–1995 ja 1996–1999 töötas ta ajalehe Lääne Elu peatoimetajana. Aastatel 1995–1996 töötas ta Haapsalu linnavalitsuses haridusnõunikuna.

Aastatel 1999–2001 oli ta erakonna Isamaaliit peasekretär; aastatel 2001–2002 oli ta Eesti Vabariigi Peaministri nõunik ja büroo juhataja.

Aastatel 2003–2007 oli ta Haapsalu Gümnaasiumis õpetaja ja aastatel 2007–2011 samas koolis direktor.

Aastatel 2011–2015 oli ta Vikerraadios saatejuht; lisaks tegutses ta aastatel 2012–2013 muusikaõpetajana Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukoolis ja aastatel 2014–2015 õpetajana Noarootsi Gümnaasiumis. Osales korduvalt Haapsalu linna võistkonnas üle-eestilistes mälumängudes, sh ka Maakilvas. Pälvis võistkondlikult auhinnalisi kohti, viimati osales Maakilva superfinaalis 10. märtsil 2018.

Aastatel 1990–1992 kuulus ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogusse. 20. augustil 1991 hääletas ta Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Ta oli ka Eesti Kongressi saadik. 2015. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta 5. valimisringkonnas, kogus 1859 häält ja pääses ringkonnamandaadiga Riigikokku.

Ta oli 12. novembrist 1992 kuni 19. veebruarini 2012 Rahvusliku Koonderakonna Isamaa / Isamaaliidu /Isamaa ja Res Publica Liidu liige. Alates 15. oktoobrist 2014 oli ta Eesti Vabaerakonna liige.

Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule.

• 2002 Riigivapi V klassi teenetemärk^[3]
• 2006 Riigivapi III klassi teenetemärk^[4]
• 2014 Haapsalu vapimärk

Andres Ammas oli abielus ajakirjanik Anneli Ammasega.