Aleksei Škurin (vene keeles Алексей Калинникович Шкурин; 1904 Georgijevsk – ?) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja siseasjade organite juhtivtöötaja, juuniküüditamise üks läbiviijaid Eestis 1941. aastal ja Eesti kõrgemate jõustruktuuride töötajate vahistamiste korraldaja.

Škurin oli kommunistliku partei liige alates 1925. aastast ja võetud tööle NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaati (NKVD-sse) 1937. aasta augustis. Julgeoleku teenistusest vabastati ta 1953. aastal.

Aleksei Škurini juhtimisel saabus hiljemalt 1940. aasta juunis Eestisse NKVD operatiivgrupp, mille esmasteks ülesanneteks oli Eesti Vabariigi jõustruktuuride juhtivametnike arreteerimine, agentuuri värbamine ning aluse panemine nõukogude NKVD aparaadile. 29. augustil 1940 andis NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissar Lavrenti Beria välja käskkirja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi organiseerimisest asukohaga Tallinnas. Rahvakomissari asetäitjaks[1] määrati senine NKVD operatiivgrupi ülem riikliku julgeoleku vanemleitnant A. Škurin, kellest saigi Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi tegelik juht Eesti NSV-s.

1941. aasta Juuniküüditamise ettevalmistamist ja läbiviimist juhtis liiduvabariiklikul tasandil operatiivstaap (esimees: Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar Boris Kumm; liikmed: Eesti NSV SARKi rahvakomissar Andrei Murro, Eesti NSV RJ RK rahvakomissari asetäitja A. Škurin, Eesti NSV RJ RK rahvakomissari asetäitja Venjamin Gulst ja Eesti NSV RJ RK osakonnaülemad Rudolf James ja Boris Gavrilevitš)[viide?].

Viited

  1. ↑ Шкурин, Алексей Калинникович, Кадровый состав органов государственной безопасности СССР

Välislingid

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksei_%C5%A0kurin
No tags for this post.