Ahvileivapuu ehk baobab (Adansonia) on lehtpuude perekond kassinaeriliste sugukonnast.^[1]

Perekonda kuulub 10 liiki, mis kasvavad troopilises Aafrikas, Madagaskaril ja Austraalias:

• Adansonia digitata – harilik ahvileivapuu
• Adansonia fony
• Adansonia gibbosa
• Adansonia grandidieri – sammas-ahvileivapuu
• Adansonia gregorii – Gregori ahvileivapuu
• Adansonia madagascariensis – madagaskari ahvileivapuu
• Adansonia perrieri
• Adansonia rubrostipa – tünn-ahvileivapuu
• Adansonia suarezensis
• Adansonia za.

Ahvileivapuudel on sõrmjad liitlehed ning suured, valged ja lõhnavad õied.

Ahvileivapuu tüvi on pehme ning veerohke, mahutades kuni 100 000 liitrit vedelikku.^[2]Kuivaperioodil saavad elevandid ahvileivapuust vedelikku.

Ahvileivapuude niin on tugev ja nende puukoor sisaldab ravitoimega adansoniini.

Ahvileivapuude vili on piklik kurgitaoline kupar, mille jahune sisu on söödav.

Need puud võivad elada rohkem kui 2000 aasta vanuseks. Tänapäeval loetakse kõige jämedamaks ahvileivapuuks Lõuna-Aafrikas kasvavat Sunlandi Suurt baobabi. Tema tüve läbimõõt on 10,64 meetrit ja ümbermõõt 47 m.^[3]

Taime nimetus tuleneb nii loomadele kui ka inimestele söödavatest viljadest.

Ahvileivapuud kutsutakse ka pea peale pööratud puuks. Temaga seostatakse mitmeid legende. Ühe legendi järgi olevat kurat rebinud ahvileivapuu maa seest välja ning surunud baobabi oksad maa sisse, juured aga jäid õhku. Teine legend jutustab temast kui esimesest puust, kelle jumal maa peale lõi ja kuni baobab nõudmisi esitas olevat jumal vihastanud ja puu vaigistamiseks pahupidi maa sisse keeranud.

Kohalikud on läbi aegade ahvileivapuud pühaks puuks pidanud - tema juurde on toodud ohverdusi esivanemate vaimudele ja viidud läbi riitusi.