Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on omavalitsuslik Soome maakond Läänemeres. Selle elanikkond on rootsikeelne ja ainus ametlik keel on rootsi keel.

Läänemeres asuva Ahvenamaa saarestiku suurim saar on Ahvenanmanner. Seda ümbritsevad, eriti idakaares, tuhanded väiksemad saared.

Lõunasse jääb Ahvenameri, läände Ahvenanrauma ja põhja Põhjalaht. Idas on piir Ahvenamaa ja Turu saarestiku vahel tinglik.

Ahvenamaa kuulub Soomele ja on autonoomne. Ahvenamaal on oma seadusloome, kodakondsus ja postmargid, viimaseid annab välja Åland Post.

Ahvenamaa algne nimi muinaspõhja keeles oli Ahvaland, mis tähendab veemaad. Rootsi keeles arenes see esmalt edasi kujule Áland ja lõpuks kujule Åland, mis otsetõlkes tähendab jõemaad – vaatamata sellele, et jõed ei ole Ahvenamaa geograafia silmapaistvaks tunnuseks. Saare soome- ja eestikeelsetes nimedes Ahvenanmaa ja Ahvenamaa, mis sisaldavad viidet samanimelisele kalale, nähakse saarte vana nime ühe kuju edasikandumist.^[3]

Teise teooria järgi on saarestiku algne nimi soomekeelne Ahvenanmaa, millest tuleneb rootsikeelne nimi Åland.^[4]

Saarestiku ametlik nimi on Landskapet Åland ehk Ahvenamaa maakond.

Ahvenamaal on strateegilise tähtsusega positsioon, kuna see kontrollib üht Stockholmi sadama sissepääsuteedest ja ka sisenemisi Põhjalahele, asudes lisaks ka Soome lahe ligiduses.

Ahvenamaa saarestik hõlmab ligi kolmesadat asustatavat saart, millest umbes 80 on asustatud. Üle jääb veel 6200 skääri ja veest välja paistvat kivi. Saarestik on idas ühendatud Soome edelarannikuga külgnevaÅbolandi saarestikuga. Koos moodustavad nad Saaristomere. Ahvenamaast läänes asub Ahvenameri ja põhjas on Selkämeri.

Saarte pindala on kokku 1,527 ruutkilomeetrit.^[5] 90 protsenti elanikkonnast elab Ahvenanmanneril, kus asub ka pealinn Maarianhamina. Ahvenanmanner on saarestiku suurim saar. Selle pindala on ebakorrapärase kuju ja rannajoone tõttu keeruline hinnata, kuid umbkaudu ulatub see 740–879 ruutkilomeetrini^[6] või isegi rohkem kui 1010 ruutkilomeetrini, sõltuvalt sellest, mida loetakse saare osaks.

Ahvenamaa küsimuse lahendamise ajal otsisid pooled tuge saarte eri kaartidelt. Rootsi kaardil domineeris kõige tihedamalt asustatud põhisaar ja paljud skäärid jäid välja. Soome kaardil olid paljud väiksemad saared või skäärid tehnilistel põhjustel pisut liiga suured. Rootsi kaart nihutas saared Rootsi mandriosale lähemale kui Soomele; Soome kaart rõhutas saarestiku tihedust Ahvenanmanneri ja Soome mandriosa vahel, samas kui Rootsi poole jäi suurem vahe.

Viimase jääaja lõpus toimunud jää liikumise tõttu on saarte pind üldiselt kivine ja pinnas õhuke. Saartel on ka palju heinamaad, kus elab hulk putukaliike, näiteks koerlibliklaste sugukonda kuuluv tähnik-võrkliblikas. Saartel on mitu sadamat.

Ahvenamaal on niiske mandriline kliima, mida mõjutab ümbritsev meri, eriti suvel. Suved on seal jahedamad kui Rootsi ja Soome mandriosas, aga talved on võrreldavad Rootsi rannikualadega ning need on vaid pisut pehmemad kui Mandri-Soomes.

Saarte autonoomse staatuse kinnitas 1921. aasta Rahvasteliidu otsus, mis langetati Ahvenamaa küsimuse lahendamisel. Uuesti kinnitati autonoomiat lepinguga, mille alusel Soome Euroopa Liitu vastu võeti. Seaduse järgi on Ahvenamaa poliitiliselt neutraalne ja tervenisti demilitariseeritud, sealsed elanikud on vabastatud Soome kaitseväkke võtmisest. Saartele andis ulatusliku autonoomia Soome parlament 1920. aastal vastu võetud Ahvenamaa autonoomia seadusega, mis hiljem asendati uute samanimeliste seadustega aastatel 1951 ja 1991.^[7] Ahvenamaa on seaduse järgi jätkuvalt täielikult rootsikeelne.

Kui Soome 1995. aastal Euroopa Liitu vastu võeti, allkirjastati ka Ahvenamaad puudutav protokoll. See sätestab muuhulgas, et Rooma lepingu tingimused ei kohusta muutma seniseid välismaalastele kehtestatud piiranguid kinnisvara omandamisele ja omamisele või teatud teenuste pakkumisele. Välismaalaste all mõeldi inimesi, kellel puudub Ahvenamaa kodakondsus ehk hembygdsrätt.

Ahvenamaa jaguneb 16 omavalitsusüksuseks: 15 vallaks ja üheks linnaks.

1. Brändö vald
2. Eckerö vald
3. Finströmi vald
4. Föglö vald
5. Geta vald
6. Hammarlandi vald
7. Jomala vald
8. Kumlinge vald
9. Kökari vald
10. Lemlandi vald
11. Lumparlandi vald
12. Maarianhamina linn
13. Saltviki vald
14. Sottunga vald
15. Sundi vald
16. Vårdö vald

• 
  Ahvenamaa loodus 2019
• 
  Ahvenamaa loodus juulis 2019
• 
  Hoiatussilt Ahvenamaal
• 
  Ahvenamaa vabaõhumuuseumi eksponaadid
• 
  Ahvenamaa vabaõhumuuseumis

Neoliitikumiaegse kammkeraamika kultuuri liikmed alustasid saarte asustamist umbes 7000 aasta eest: pärast seda kui viimase jääaja mandrijää raskusega alla surutud saared taas merest tõusma hakkasid. Hiljem kohtus saartel juba koha leidnud kultuur seal teise neoliitikumiaegset kammkeraamikat viljelenud kultuuriga.^[8]

Kivi- ja pronksiajal leidsid saarte elanikud toitu hülgeid ja linde küttides, kalastades ning taimi korjates. Saartel alustati ka varajase põllumajandusega. Rauaajal suurenesid kontaktid Skandinaaviaga. Viikingiajast on saartel teada üle 380 dokumenteeritud matmispaiga ja kuue linnuse varemed.^[8]

13. sajandil ühendati Soome Rootsi impeeriumiga.^[8] Septembris 1809 moodustasid Ahvenamaa saared osa territooriumist, mille Rootsi Hamina rahuga Venemaale loovutas. Selle tulemusena sai saartest autonoomse Soome suurvürstiriigi osa. Rahulepingu sõlmimise käigus ei õnnestunud Rootsil saavutada tingimust, et saari ei kindlustataks. Antud küsimus ei olnud oluline vaid Rootsi jaoks: ka Suurbritannia oli mures^[küsitav], et sõjaline kohalolu saartel võib ohustada riigi sõjalisi ja ärilisi huve.

1832. aastal alustas Venemaa saarte kindlustamist suure Bomarsundi kindlusega. Selle vallutas ja hävitas 1854. aastal Krimmi sõja ajal brittide ja prantslaste sõjalaevadest ja mereväelastest koosnev ühisvägi. Krimmi sõja lõpetanud 1856. aasta Pariisi lepinguga demilitariseeriti kogu Ahvenamaa saarestik.

1918. aasta Soome kodusõja ajal sekkusid saarele paigutatud Venemaa vägede ja üle jäätunud mere Soomest tulnud Soome valgete ja punaste vahelisse konflikti rahu tagamise eesmärgil Rootsi väed. Mõne nädala jooksul asendusid need Saksa vägedega, kes okupeerisid Ahvenamaa valge Soome senati (konservatiivide) palvel.

Pärast 1917. aastat töötasid ahvenamaalased selle nimel, et saared loovutataks Rootsile. 1919. aastal allkirjastas Soomest lahkulöömise ja Rootsiga ühendamise petitsiooni 96,4% saarte valijaskonnast ja enam kui 95% neist toetas seda plaani.^[9] Rootsimeelsed rahvuslikud meeleolud olid saartel tugevnenud eriti seoses Soomes tekkinud rootsivastaste suundumuste ja Soome rahvuslusega, mida toitis heitlus oma autonoomia säilitamise eest ja võitlus venestamise vastu.

Ahvenamaa elanikkonna kartusi oma tuleviku suhtes Soome osana süvendas ka Soome mandriosas aset leidnud rootsikeelse vähemuse ja soomekeelse enamuse konflikt, mis oli Soome poliitikas tähtsal kohal 1840. aastatest alates.

Ent Soome keeldus saarte loovutamisest ja pakkus selle asemel Ahvenamaale autonoomset staatust. Elanikud ei kiitnud pakkumist siiski heaks ja vaidlus saarte üle esitati lahendamiseks Rahvasteliidule. Viimane otsustas, et Soomele peaks jääma suveräänsus Ahvenamaa üle, kuid saarestik tuleks teha autonoomseks territooriumiks. Sellega kohustus Soome tagama Ahvenamaa elanikele nii rootsi keele kui ka oma kultuuri ja kohalike traditsioonide säilitamise õiguse. Samal ajal kehtestas rahvusvaheline leping Ahvenamaa neutraalse staatuse, keelates sõjaliste rajatiste või vägede paigutamise saartele.

20. sajandi jooksul on saarte elanike nägemus Ahvenamaast kui Soome valduses olevast Rootsi maakonnast asendunud mitmel põhjusel seisukohaga, et Ahvenamaa on Soome autonoomne osa. Põhjusteks on Rootsis pettumine ebapiisava toetuse pärast Rahvasteliidus ning fakt, et Rootsi ei austanud 1930. aastatel Ahvenamaa demilitariseeritust, samuti ühine saatus Soomega teise maailmasõja ajal. Toona said Ahvenamaa elanikud merel suhtelist turvalisust nautida, kuna nende kaubalaevastik töötas nii liitlasriikide kui ka Saksamaa heaks. Seetõttu Ahvenamaa laevu üldiselt ei rünnatud, kuna kumbki sõja osapool ei teadnud, millist kaupa ja kellele veeti.

Soome tähistas Ahvenamaa saarestiku demilitariseerimise 150. aastapäeva suure väärtusega mälestusmündi väljaandmisega: 2006. aastal vermiti viieeurone Põhjala kullast mälestusmünt. Mündi esiküljel on Ahvenamaale iseloomulik mänd ning tagaküljel paadi ahter ja tüür koos roolipinnil istuva 150 rahuaastat sümboliseeriva tuviga.

• Ahvenamaa positsioon
• Ahvenamaa dokument
• Ahvenamaa küsimus
• Ahvenamaa rootsi keel

• ahvenamaa.ee

v r Soome maakonnad
Ahvenamaa · Kainuu · Kanta-Häme · Kesk-Pohjanmaa · Kesk-Soome · Kymenlaakso · Lapimaa · Lõuna-Karjala · Lõuna-Pohjanmaa · Lõuna-Savo · Pirkanmaa · Pohjanmaa · Põhja-Karjala · Põhja-Pohjanmaa · Põhja-Savo · Päijät-Häme · Päris-Soome · Satakunta · Uusimaa