1803. aasta (MDCCCIII) oli 19. sajandi 3. aasta.

• 3. jaanuar (vkj 22. detsember) – Tartu ülikooli esimeseks rektoriks valiti Georg Friedrich Parrot^[1].
• 5. veebruar (vkj 24. jaanuar) – koostati "Rahvahariduse esialgsed eeskirjad", mille kohaselt nähti ette nelja liiki õppeasutuste loomist: kihelkonnakoolid kohtadel, kreiskoolid maakonnalinnades, kubermangukoolid ehk gümnaasiumid kubermangulinnades ning ülikoolid^[1]. Et koole keskselt juhtida, moodustati Venemaal kuus õpperingkonda^[1]. Tartu ülikooli ja õpperingkonna juhiks (kuraatoriks) sai Friedrich Maximilian Klinger^[1].
• Veebruar-märts – Liivimaa maapäeval oli põhifookuses talurahva olukorra parandamine ja abiteo normeerimine^[1].
• Mais ja juunis hakkas kõigis Põhja-Eesti eramõisates tegutsema vallakohus^[1].
• Liivimaa kubermangu valitsus teatas talupoegadele, et Venemaa keisri käsul moodustati erikomitee, mis valmistab ette talurahvaseadusi ja töötab välja uusi vakuraamatuid^[1].
• Juunis asutati Tartu ülikooli botaanikaaed^[1].
• Juunis ja juulis toimusid Eestimaal Perilas ja Suuremõisas talurahvarahutused, milles nõuti teoorjuse vähendamist^[1].
• 14. september (vkj 2. september) – asutati Tartu Ülikooli kunstimuuseum ja joonistuskool^[1].
• 24. september (vkj 12. september) – keiser Aleksander I kinnitas Tartu Ülikooli põhikirja^[1].
• 13. oktoober (vkj 1. oktoober) – Tartu ülikoolis hakati õpetama eesti keelt^[1].
• Eestimaa kubermangus hakati moodustama kihelkonnakohtuid.

• ...

• 24. juuli – Adolphe Charles Adam, prantsuse helilooja
• 11. detsember – Hector Berlioz, prantsuse helilooja
• 26. detsember – Friedrich Reinhold Kreutzwald, eesti kirjanik ja rahvaluule töötleja

• 8. oktoober – Vittorio Alfieri, itaalia kirjanik