Ålborg (ka Aalborg) on Kopenhaageni, Århusi ja Odense järel suuruselt neljas linn Taanis.

Ålborg on Põhja-Jüütimaa piirkonna, Ålborgi valla ja 1544. aastast Ålborgi piiskopkonna keskus (selle toomkirik on Budolfi kirik).

Ålborg asub Limfjordeni lõunakaldal. Limfjorden on selle koha peal jõesarnaselt kitsenenud ja moodustab ühenduse avamerega. Üle Limfjordeni viivad raudtee- ja maanteesild. Mõlemad tõstetakse suuremate laevade läbisõiduks üles. Kiirtee läheb Limfjordeni-alusest tunnelist läbi.

Keskmine kõrgus merepinnast on 5 m. Limfjordeni põhjakaldal asuvat Nørresundbyd loetakse Ålborgi linnapiirkonda kuuluvaks eraldi asulaks, sest Limfjordeni laius ületab sellel kohal 200 m.

Ålborgi elanike arv on 2012. aasta seisuga 104 885, koos Nørresundbyga 126 556.

Linna nimi oli enne 1948. aasta õigekirjareformi Aalborg. Reformiga asendati taani keele õigekirjas täheühend aa tähega å. Linnanimesid lubati selle reformiga kirjutada nii vanas kui ka uues kirjaviisis.

Aastast 1956 hakati kõikides riigiasutustes kasutama linnanimedes å-tähte. Aastal 1984 anti hoolimata keelemeeste vastuseisust linnadele õigus valida, kuidas nad oma linna nime kirjutavad. Ålborg valis nimekuju Aalborg. Taani keelekorraldajad peavad õigeks mõlemat nimekuju.

Kahekordne a on aalborglastele tähtis. Sealne räppar Niam on sellele pühendanud laulu "Dobbelt-a".

Taanis on levinum nimekuju Aalborg. Eestikeelne põhinimekuju on Ålborg, kuid lubatud on kasutada ka nimekuju Aalborg.

Ålborgis asuvad laevaehitus-, keemiatööstus-, tsemenditööstus-, kalatööstus- ja õlletööstusettevõtted.

Linnas on Ålborgi rahvusvaheline lennujaam, Ålborgi sadam ja Ålborgi raudteejaam.

Ålborgi ajalugu ulatub tuhande aasta taha, kui viikingid rajasid 11. sajandil Limfjordeni-äärsesse piirkonda kauplemiskoha. Linnast põhja pool asuval künkal Lindholm Højel asus tollal rituaalne matusepaik. Ålborgi on esimest korda mainitud 1040. aastal. Ühelt mündilt on leitud linna tollane nimi Alabu.

Saxo Grammaticuse andmeil ummistus Limfjorden 1200. aasta paiku osaliselt liivaga, mistõttu sealt ei saanud enam laevaga läbi sõita.

Aastal 1342 sai Ålborg kuningas Valdemar IV-lt linnaõigused ja hakkas kiiresti kasvama. Järjekordne kasvulaine sai alguse siis, kui linn sai 1516. aastal soolaheeringaga kauplemise monopoli.

Ålborg oli Jüütimaa talupoegade sõja keskmes. Mäss lõppes, kui linna vallutas feldmarssal Johann Rantzau.

Sajandeid ulatus Limfjorden mereni ainult läänest. Idas oli maakitsus, mistõttu laevad ei saanud idast Ålborgi sõita. 3. veebruaril 1825 murdis Limfjorden üleujutuse ajal ennast ka idas mereni välja. See suurendas märgatavalt Ålborgi kui sadamalinna tähtsust ja kiirendas selle arengut.

1988. aastal sai Ålborg väljapaistvate pingutuste eest Euroopa integratsiooni idee arendamisel Euroopa auhinna.

• Ålborgi Ülikool
• Utzon Center

• Ålborgi koduleht